Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/27/2411340t1h1d98.jpg)
Üleeile avaldatud uurimuse kohaselt hakkas hapniku sisaldus Maa atmosfääris kasvama 700 miljonit aastat varem kui siiani arvatud ehk kolm miljardit aastat tagasi.
Lõuna-Aafrikas pinnaproovidest leitud kemikaalid viitavad, et kolm miljardit aastat tagasi oli atmosfääris madal hapniku sisaldus. See tähendab, et hapnikku vabastavate organismide areng võttis oletatust vähem aega, vahendas Daily Mail.
«Meie avastus näitab, et elu arenes palju kiiremini kui me siiani arvasime,» ütles uurimuse kaasautor Lasse Nørbye Døssing.
Maa on 4,6 miljardit aastat vana ning fotosünteetiline elu tekkis hinnanguliselt 3,8 miljardit aastat tagasi. Maa atmosfääris moodustab hapnik praegu 20 protsenti tänu fotosünteetilistele bakteritele, mis nagu puud ja taimed, seda toodavad. Samad bakterid panid aluse hapnikku tarbivate organismide arenguks.