/nginx/o/2013/09/28/2412288t1h02af.jpg)
Vulkanoloogide kinnitusel on Islandil asuv Katla vulkaan viimastel kuudel märkimisväärselt aktiivsemaks muutunud, kirjutab Helsingin Sanomat.
Katla vulkaan Islandil näitab elavnemise märke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolm aastat tagasi ehk aprillis 2010 oli rahvusvahelise avalikkuse tähelepanu Eyjafjallajökulli vulkaanil, millest paiskus välja tuhka, põhjustades nädalaks lennuliikluse seiskumise Euroopas.
Eyjafjallajökulli kõrval asub aga veel kaks tegevvulkaani: Hekla ja Katla. Islandi rahvapärimuse järgi on need õed. Katlat peetakse tagasihoidlikumaks, kui halva kuulsusega Herklat, mida keskajal peeti koguni põrgu väravaks.
Tänapäeval pelgavad Islandi elanikud rohkem aga Katlat. Selleks on asjaolu, et selle kaldeeras asub enam kui 700 meetri paksune Mýrdalsjökulli liustik.
Kuna Katla on liustiku all peidus, siis võimaliku vulkaanipurske ajal ei valgu kraatrist välja laava, vaid mudane liustikujõgi, mis võib lähipiirkondade teed ja asundused katta kivide ning jääkamakatega.
Katla nö elutegevust jälgitakse hoolikalt nii seismomeetrite kui GPS-sensorite abil, mis mõlemad mõõdavad aktiivsust.
Viimase tuhande aasta jooksul on Katla pursanud 21 korda, keskmiselt iga 50 aasta järel. Viimane suur vulkaanipurse oli aastal 1918, väiksem aga aastal 1955.
Seda, kas Katla võimalik vulkaanipurse võiks seisata Euroopa lennuliikluse, ei oska praegu keegi ennustada.
Kui Katla vulkaan peaks purskama hakkama, siis saavad elanikud ja turistid automaatselt evakueerimiskäsku sisaldava SMSi.
Aastal 2010 aset leidnud vulkaanipurse õpetas islandlastele, et tuleb õppida elama koos vulkaanidega. Lähialade elanikel peab alati olema valmis üks seljakott, kuhu on pakitud hädavajalikud isiklikud esemed paariks nädalaks.