/nginx/o/2013/09/30/2418240t1h4f5e.jpg)
Paavst Johannes Paulus II pühakuks tunnistamise tseremoonia toimub tuleva aasta aprillis, koos temaga kanoniseeritakse veel üks endine katoliku kiriku pea, paavst Johannes XXII, teatas täna Vatikan.
Aprillis tunnistatakse pühakuks kaks endist paavsti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Johannes Paulus II oli esimene mitte-itaallasest paavst rohkem kui 400 aasta jooksul ja üldse kõige esimene Ida-Euroopast tulnud katoliku kiriku pea. Ta oli üldrahvalikult väga populaarne paavst, ka paljude mitte-katoliiklaste seas.
Johannes Paulus II sündis 1920. aasta 18. mail. Tema kodanikunimi oli Karol Wojtyła. Kirikupeaks valis konklaav ta 1978. aasta 22. oktoobril. Õndsaks tunnistati 2005. aastal surnud paavst 2011. aasta mais.
Paavst Johannes XXIII kodanikunimi oli Angelo Giuseppe Roncalli. Ta sündis 1881. aasta 25. novembril Põhja-Itaalias Sotto il Montes. 1904. aastal preestriks ordineeritud Roncalli pühitseti piiskopiks 1925. aastal. Sellele järgnevate kümnendite jooksul oli piiskop Roncalli paavsti diplomaatilises teenistuses – tema paljude ilmalike saavutuste hulgas mainitakse väsimatut tööd protestantide ja idakristlastega suhete parandamises ning ka Teise maailmasõja ajal juutide aitamist.
Johannes XXIII, keda tuntakse ka hüüdnime Hea Paavst Johannes järgi, sai konklaavi heakskiidu 1958. aasta 28. oktoobril 77 aasta vanuselt. Vähem kui kolm kuud pärast ametissevalimist üllatas ta maailma sellega, et kuulutas välja ettevalmistused Teiseks Vatikani kirikukoguks – ettevõtmiseks, millega katoliku kirikut väga palju reformiti.
1963. aasta 3. juunil surnud paavsti tunnistas 2000. aasta augustis õndsaks toonane paavst Johannes Paulus II. Enne seda oli kinnitust leidnud esimene Johannes XXIII seotud ime: maovähki surnud paavsti eestpalveid palunud samas haiguses nunn, kelle puhul ei usutud, et tal enam kaua elada on, paranes maovähist täielikult. Et arstide hinnangul oli nunn suremas, tunnistati see paranemine imeks, millele meditsiinilist selgitust pole.
Praeguse seisuga on katoliiklus jätkuvalt mitte ainult suurim kristlik denominatsioon, vaid suurem ka ühestki teisest maailmareligioonist. Umbkaudu on katoliiklasi 1,2 miljardit ehk Vatikan on religioosne keskus igale kuuendale maailma elanikule.