Euroopa Komisjoni uued volinikud, transpordivoliniku ja asepresidendi kohale määratud Siim Kallas teiste seas, peavad alates homsest Brüsselis ja sellele järgneval nädalal Strasbourgis astuma europarlamendi saadikute ristküsitluse alla, et tõestada oma sobivust sedavõrd tähtsasse ametisse.
Komisjoni senine president José Manuel Barroso on juba uuesti viieks aastaks ametisse kinnitatud, ent tema meeskonnaliikmete kompetentsi, aga ka sõltumatust ja pühendumust euroopalikule asjaajamisele tuleb vastavalt reglemendile veel kontrollida.
AFP andmetel pole seekord ühtegi ilmselget luukeret veel kellegi kapist välja tõmmatud, ent küsitlemise käigus võib ikka välja tulla üllatavaid asjaolusid. Igale volinikuks pürgijale on parlamendi ees eraldatud kolm tundi, mille vältel peab ta suutma vastata ka ebameeldivatele küsimustele.
Teiste seas peab oma diplomaatilist võimekust tõestama ka paljudelt oma kogenematuse pärast võtta saanud uus ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton - tulevane euroliidu nägu ja hääl välismaailmale, kes peab uues ametis hakkama saama ka Hiina ja Venemaa suguste partneritega.
Euroametnike sõnul valmistub briti paruness katsumuseks tõsiselt. Esimesel korral parlamendi ees olles tunnistas naine, et tal on veel palju õppida, ent pidas seda ka heaks võimaluseks alustada puhta lehena. Kriitikute meelest määrati Ashton tähtsasse ametisse vaid tema maailmavaadet, rahvust ja sugu, mitte kompetentsi arvestades.
Prantsusmaalt siseturu ja teenuste voliniku kohale nimetatud endine põllumajandusminister Michel Barnier peab samuti tõsiseks tuleristseks valmistuma, sest tema kandidatuur valmistas erilist meelehärmi Londoni kabinettides. Prantslase lähiringist kinnitati, et ristküsitluseks valmistumisele on mehel kulunud kogu pühadeaegne puhkus.
Kindlasti on võtmetähtsusega ka soomlase Olli Rehni tulevane amet majandus- ja rahandusvolinikuna, kus tuleb palju tegeleda eurotsooni ja eelarveküsimustega. Samuti peetakse üheks ihaldusväärsemaks seekord hispaanlasele Joaquin Almuniale usaldatavat konkurentsivoliniku kohta, mis annab suure mõjuvõimu trustide ja kartellide vastu peetavas võitluses.
Ehkki tehniliselt võttes pole europarlamendil õigust ühtki volinikukandidaati eraldi tagasi lükata, saavad rahvaesindajad jätta 26. jaanuari plenaaristungil toimuval lõpphääletusel kinnitamata terve Barroso juhtimisel kokku pandud komisjoni täiskoosseisus.
Et eurparlamendi heakskiit uutele volinikele pole alati kindel, tõestas eelmine ristküsitlus 2004. aastal, kui komisjoni ukse taha jäeti Itaalia esimene kandidaat justiitsvoliniku ametisse Rocco Buttiglione viimase vastuseisu pärast homoseksuaalsusele.
Teisedki riigid on mõnikord pidanud vahetama välja esialgu pakutud kandidaate portfellidele, millel on suur otsustusõigus väga laia valdkonna üle, alates ELi siseturust ja rahandusest ning lõpetades põllumajanduse, tervishoiu ja transpordiga.
Tagasilöögid on sellises olukorras alati ebameeldivad ja probleeme tekitavad, sest viie aasta pikkuse mandaadiga volinikukohad jagatakse 27 liikmesmaa vahel tavaliselt suure poliitilise hobusekauplemise tulemusena.