Kelam: ELi välisministri kandidaadil jääb vajaka visioonist

Euroopa Komisjoni asepresident ja välispoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton europarlamendi ees kuulamisel.

FOTO: SCANPIX

Eestist valitud europarlamendi saadik Tunne Kelam avaldas pärast Euroopa kõrge välisesindaja ja Euroopa Komisjoni asepresidendi kandidaadi, paruness Catherine Ashtoni kuulamist parlamendis arvamust, et tal jääb vajaka visioonist oma uue ameti ning ELi välissuhete tuleviku kohta.

Väliskomisjonis Euroopa Rahvaparteid esindava Tunne Kelami sõnul osutus lootus, et välissuhetega seni mitte tegelenud paruness Ashton on tema nimetamisest möödunud pooleteise kuu vältel suutnud end tulevase tegevusvaldkonnaga paremini kurssi viia, alusetuks, vahendas Kelami pressiesindaja. 

«Tuleb kahetsusega tõdeda, et võrreldes 2. detsembri mitteametliku kuulamisega ei ole paruness Ashtoni esinemises näha kvalitatiivset muutust,» ütles Kelam. «Ka täna rahuldus paruness valdavalt üldsõnaliste avaldustega, millest ei paistnud ei visiooni, kuidas esmakordselt ajaloos juhtida ELi välispoliitikat, isikupära ega ka konkreetset tegevuskava.»

Reageerides parlamendiliikmete küsimustele Ashtoni visiooni kohta suurte rahvusvaheliste probleemide käsitlemisel, loetles Euroopa kõrge välisesindaja ametlik kandidaat juba toimunud või kavas olevaid kohtumisi ja visiite. Raskesti haaratavad tundusid ka küsimused ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika teemadel.

Tunne Kelam küsis Ashtonilt, kuidas on kavas välja arendada nüüdsest ametlikku ELi ühtset välis- ja energiapoliitikat ning kas parunessil on programmi, et saada jagu siiani domineerivast bilateraalsest välissuhtlemisest kolmandate riikidega.

«Kas Teil on ideed, kuidas edaspidi ära hoida Putin-Schröderi tüüpi kahepoolseid leppeid, mis sõlmiti teiste asjassepuutuvate ELi liikmesriikide selja taga ja kuidas tulevaste kahepoolsete kokkulepete puhul rakendada energiasolidaarsuse klauslit, mida europarlament pakkus välja peaaegu kolm aastat tagasi,» pöördus Eesti saadik Ashtoni poole.

Viimane rõhutas ühtse energiajulgeolekupoliitika vajalikkust ning energiatarnete mitmekesistamist, mille näidetena mainis Nord Streami ja South Streami projekte.

«Muret teeb see, et Euroopa kõrge välisesindaja kandidaat ei näi tunnetavat ELi nüüd juba võimalike ühtsete poliitikate sõlmküsimust - nende põrkumist kahepoolsete huvidega,» kinnitas Kelam.

Tunne Kelami sõnul näis arvestatav hulk väliskomisjoni liikmeid tundvat muret Ashtoni ebapiisava kogemuse ja konkreetsuse puudumise üle.

«See mure ulatus üllatavalt üle fraktsioonide piiride,» tõdes Tunne Kelam.

Euroopa Parlamendi liikmed saavad uue Komisjoni kandidaatidele avaldada poliitilist ja moraalset survet, kuid ei saa neid isikute kaupa toetada või tagasi lükata. Tunne Kelami sõnul tunnevad paljud parklamendiliikmed, et olemasolevad valikud on kaugel ideaalsest.

Ashtoni läbikukutamine venitaks Euroopa Komisjoni ametisseastumist ning kauaoodatud Lissaboni leppe elluviimist. Teiselt poolt tähendab Ashtoni aktsepteerimine nõustumist sellega, et Euroopa kõrge välisesindaja alles hakkab uut ametit õppima, mis objektiivselt nõrgestab komisjoni rolli.

Tagasi üles
Back