/nginx/o/2010/01/12/295552t1h87c7.jpg)
Ämari lennuvälja ehitus edeneb nii jõudsalt, et tõenäoliselt juba tuleva sügise alguses võiks seal maanduda suur sõjaväe transpordilennuk. NATO liitlased aga ei jõua teha oma osamakseid sama tempoga nagu töödega valmis jõudvad ehitajad kaitseministeeriumile arveid esitavad.
Sestap küsiski rahandusministeerium möödunud nädalal valitsuselt 96,1 miljonit krooni ajutiseks kasutamiseks ehk NATO Security Investment Programi (NSIP) sildfinantseerimiseks. See on raha, mis läheb riigikassasse tagasi niipea, kui liitlased Eestile raha üle kannavad.
Mullu nimelt juhtus, et kaks liitlast – Taani ja Kanada –, kes pidanuks Eestile Ämari ehitamiseks raha andma, jäid oma maksetega nii pikalt hiljaks, et neile tuli seda meelde tuletada. Postimehe andmeil jõudis näiteks Kanada sissemakse ettenähtud 30. juuni asemel Eesti riigi kontole 25. septembril. Vahtralehemaa esindajad ise toonud viivituse põhjenduseks kontonumbrite segiajamise.
Kogu Ämari väljaehitus maksab miljard krooni, millest poole kannab Eesti ja pool tuleb liitlasriikidelt. Plaanide kohaselt peaksid tööd lõpule jõudma tuleva aasta lõpuks ning siis peaks Ämari olema võimeline vastu võtma liitlasriikide suuri lennukeid nii humanitaar- kui sõjalise abiga. Ka peaks lennuväli olema kasutatav Baltimaade õhuturbe baasina.
«Ilusa ilmaga ja päevasel ajal saaks sinna lennuk maanduda alates septembrist, mil lõpevad liiklusala ehitustööd, aga reaalselt saab lennuvälja hakata ikkagi kasutama 2011. aasta lõpust,» prognoosis kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet. «Selleks ajaks on valmis suurem osa lennubaasi toetavatest rajatistest ning paigaldatud navigatsioonisüsteemid, et lennuvälja saaks kasutada ka öösel ja halva ilma korral.»
Ämaril asub sõjaväelennuväli 1945. aastast, kui NSVL selle sinna rajas. Eesti kaitseministeeriumi käsutusse läks Ämari aastal 1996.
Läbi NSIPi aitavad teised NATO riigid kinni maksta alliansile tähtsaid ehitusi, mis üksikutele maadele üle jõu käiksid.
«NATOs hinnatakse alliansi vajadusi, seejärel küsitakse liikmesriigi nõusolekut objektide väljaehitamiseks,» selgitas kaitseministeeriumi NATO investeeringute osakonna peaspetsialist Külli Jõgeda.«Seega ei ole tegu mitte abiga liikmesmaale, vaid NATO huvidest lähtuvate investeeringutega.»
NSIPi eelarve oli mullu 640 miljonit eurot (üle 10 miljardi krooni). Eesti kanda oli sellest 667 000 eurot (10,4 miljonit krooni), mis kulutati täies mahus Ämarile.
Naabermaadest rekonstrueerivad NSIPi raha eest Läti oma Lielvārde ja Leedu Šiauliai lennuvälja, kus baseeruvad ka praegu Baltimaade õhku turvavad NATO hävitajad. 2008. aastal, kui Eesti kogu oma NSIPi osamakset veel ise Ämarile ära kasutada ei jõudnud, maksiski meie riik Šiauliai ehitamiseks raha Leedule.
/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)