Haiti maavärin on ÜRO jaoks nähtud katastroofidest tõsiseim

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Mari Kamps
Copy
Haiti inimestele mõeldud joogiveepudelite kuhjad USA lennukikandja USS Carl Vinsoni pardal.
Haiti inimestele mõeldud joogiveepudelite kuhjad USA lennukikandja USS Carl Vinsoni pardal. Foto: AFP / Scanpix

ÜRO pressiesindajad Elisabeth Byrsi sõnul on Haitil aset leidnud maavärin tõsiseim katastroof, millega maailmaorganisatsioon on kokku puutunud.


Byrsi sõnul pole infrastruktuurist kannatada saanud piirkondades suurt midagi alles, vahendas AFP.

«See on ajalooline katastroof. Me pole midagi sellist varem kohanud,» rääkis ÜRO humanitaarabi koordineeriva OCHA pressiesindajana töötav Brys.

Indoneesia Acehi maakonda laastanud tsunamis 2004. aastal jäi alles mõningal määra ametihooneid. Haitis Leogane'i linnas purunesid kõik riigiasutuste hooned.

Pealinnast Port-au-Prince'ist läänes asuvas Leogane'is hävis OCHA andmetel 80-90 protsenti hoonetest. Kohaliku politsei kinnitusel hukkus seal 5000-10 000 inimest, suur osa surnukehi asub endiselt rusude all.

Carrefouris (334 000 elanikku) ja Gressieris (25 000 elanikku) on kokku varisenud 40-50 protsenti hoonetest.

OCHA teatas, et pealinnas purustas teisipäevane 7-magnituudine maavärin 10 protsenti elamutest ja nii jäi koduta umbes 300 000 inimest. Kopteri pardalt läbiviidud uuringute järgi oletatakse, et pealinnas ja samas lähistel asuvas Jacmelis ja Carrefouris on tõsiselt kannatada saanud piirkondades hävinud pooled hooned.

Tagasi üles