/nginx/o/2010/01/08/293792t1hf63f.jpg)
84 protsenti taanlastest toetab Taani ajalehtede otsust mitte uuesti avaldada prohvet Muhamedi pilapilte.
Taanlased ei toeta Muhamedi karikatuuride taasavaldamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Skandaalsete karikatuuride taasavaldamist toetab vaid 11,7 protsenti küsitlusele vastanud 1010 inimest, selle vastu on 84,2 protsenti küsitletutest ning 4,1 protsenti vastanutest ei osanud küsimusele vastata, vahendas AFP.
Ramboell/Analyse küsitlusele tellis Taani päevaleht Jyllands-Posten, kus viie aasta eest esmakordselt kõnealused karikatuurid ilmusid.
«Nii suurt vastuseisu karikatuuride taasavaldamisele võib selgitada asjaoluga, et taanlased näevad reaalset vägivalla ja tagasilöögi ohtu,» kommenteeris küsitlustulemusi Kopenhaageni ülikooli sotsioloog Stig Harvard, kes viitas ka möödunud aasta lõpus toimunud intsidendile, mille käigus üritas kirve ja pussnoaga relvastatud 28-aastane somaallane tungida ühe karikatuuri autori Kurt Westergaardi koju.
2005. aasta septembris avaldati Jyllands-Postenis 12 Muhamedi-teemalist pilapilti. Kõige tuntumaks sai aga Westergaardi illustratsioon, kus ta kujutas prohvet Muhamedi pead katvat turbanit pommina.
Pärast Jyllands-Postenit ilmusid kõnealused karikatuurid paljudes teistes lehtedes, kutsudes moslemimaailmas üles ulatuslikke proteste, sest islam ei luba prohvet Muhamedi kujutada.
Samal ajal küsiti taanlaste käest ka seda, kuidas nad suhtuvad Jyllands-Posteni otsusesse need karikatuurid nelja aasta eest üldse avaldada. 57,3 protsenti vastanutest toetas ajalehe otsust, 32,8 protsenti küsitletutest leidis, et see oli halb idee ning 9,9 protsenti ei osanud küsimusele vastata.