Ajakiri Business New Europe kirjutab püüdlustest luua Läänemere-äärsete riikide ühist brändi, mis pole aga eriti vilja kandnud, kuna sõnaga «Balti» käib kaasas suhteliselt kehv maine.
Mainekujundaja: sõnas «Balti» kätkeb negatiivne maine
18. juuli 2008, 17:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mis on Venemaal, Eestil, Lätil, Leedul, Saksamaal, Taanil, Poolal, Soomel ja Rootsil ühist?» küsib ajakiri
. Läänemere regionaalbrändi (Baltic Sea Regional Brand, BSRB) loomiseks lihtsast vastusest - Läänemere rannajoon - ei piisa.
Ajakiri kirjutab, et kolme väikse Balti riigi jaoks pole eristuva identideedi otsingud midagi uut, kuid Balti riigid pole sama mis Läänemere regioon - mis on üks peamisi väärarusaamu, millega tuleb võidelda BSRB brändi loomisel.
Juhtivaks riiklike brändide loojaks peetakse Suurbritannia konsultanti Simon Anholti, kes on jaganud nõu mitme kõnealuse piirkonna riigi valitsusele.
Anholt on töötanud Balti ühtsuse ja Balti brändi kallal juba mitu aastat, kuid see on tema sõnul problemaatiline.
Nimelt seostub Balti bränd valitud seltskonna jaoks küll väga huvitava, kiirelt areneva osaga kõrgemapalgalisest maailmast, kuid mitte kõik ei arva nii.
Anholti sõnul seisneb probleem selles, et Balti identiteedist saab miinus niipea, kui rääkida tavainimestega.
«Seda (sõna «Balti» -toim.) ei seostata siis mitte kiiresti kasvava majanduse ja IT-ga, vaid ebamäärase ettekujutusega õnnetust, hallist, postsovetlikust tühermaast, mis on tõenäoliselt saastatud, kultuuritu, minetanud eneseaustuse ning ei paku kellelegi midagi huvitavat,» märkis Anholt.
Anholt on pakkunud regiooni hüüdlauseteks «The top of Europe» («Euroopa tipp») ja «The world's brightest region» («Maailma säravaim regioon»), kuid need lükati tagasi poliitiliselt korrektsest hirmust solvata teisi.
Hiljuti Riias Läti välisministeeriumi toetusel toimunud regionaalse mainekujunduse seminaril ei küsinud Business New Europe osalejate käest mitte seda, mis BSRB-d iseloomustab, vaid seda, mis ei kuulu BSRB juurde. Vastuseks saadi, et BSRB ei käi kindlasti kokku sõjaga.
Anholti hinnangul on riiklikul mainekujundusel siiski mõte, sest see aitab valitsusel suunata oma poliitikat ning valida õigeid investeeringuid ja innovaatilisi ideid - «kuna kõik uus on parema maine saavutamisel kõige tähtsam».
Artiklis tunnustati selles osas eraldi Eestit, mis on väljaande hinnangul jõudnud oma maine kujundamisel palju kaugemale kui Läti või Leedu. Ära märgiti 2001. loodud Brand Estonia.