/nginx/o/2010/01/25/301455t1hcd2f.jpg)
Arvukad enesetapud 27 protsendi osas Prantsuse riigile kuuluvas France Telecomis ärgitasid president Nicolas Sarkozyd ja valitsust intsidente ja nende tagamaid uurima.
Enesetapud France Telecomis tõmbasid endale valitsuse tähelepanu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Francis Le Bras (56) avastas, et pärast tema nime kadumist Pariisi büroo seinal olevast France Telecomi (FT) töötajate loetelust, sai temast mitte keegi, vahendas Bloomberg.
Le Bras kaotas oma töökoha tarkvara loojana. Tema nimi jäi palgalehele, kuid ilma ametita, ja kolleegid hakkasid meest vältima.
«Äkki ei olnud ma enam keegi. Inimesed ei vaadanud mulle otsa. Nad ei teadnud, et olen ka olemas. Ma mõtlesin enesetapule,» rääkis pikka aega haiguslehel viibinud ja antidepressante võtnud mees.
Mees rääkis ajakirjale Bloomberg Markets antud intervjuus, et abikaasa ja kolme lapse toetus päästis teda sattumast France Telecomi masendavasse nimekirja.
Nimelt on alates 2008. aasta jaanuarist 34 kõnealuse firma töötajat sooritanud enesetapu. Ametiühingute ja sugulaste väitel on selle taga tööst põhjustatud stressi.
Eelmise aasta 15. septembril ehk neli päeva pärast FTs töötanud 32-aastase naise enesetappu sekkus teemasse president Sarkozy. Tööminister Xavier Darcos andis FT tegevdirektorile Didier Lombardile korralduse kohtuda ametiühingute esindajatega ja leida võimalusi vähendada stressi ning märgata võimalikule enesetapule viitavat käitumist.
Arvukad surmajuhtumid vallandasid üleriigilise arutelu sellest, et kas need on tõendiks halvast õhkkonnast Prantsuse tehastes ja büroodes.
Prantsusmaa võib küll olla riik, kus kehtib 35-tunnine töönädal ja ühekuuline puhkus, kuid kus 2005. aasta statistika järgi sooritati 17,6 enesetappu 100 000 inimese kohta.
G-8 riikide seas edestasid prantslasi venelased ja jaapanlased.
Töökohal aset leidnud enesetapud ei puuduta üksnes France Telecomi. Näiteks autotootja Renault SA teatas nelja kuu jooksul (2006 lõpp-2007 algus) kolme töölise suitsiidist Pariisi lähistel asuvas uurimiskeskuses.
2008. aastal sooritas tööstressist ajendatuna enesetapu 12 erinevas Prantsusmaa pangas töötanud inimest.
Psühhiaater Patrick Legeroni sõnul tekitab eemalolev, isikupäratu juhtimiskultuur töökohtadel pingeid ja konflikte. Tema juhitav firma Stimulus annab nõu, kuidas vähendada tööst tingitud närvihaigusi.
Prantsusmaal oodatakse tegevjuhtidelt pigem seda, et neil on korralikud diplomid ja tehniline kompetentsus, kui et nad valdavad personali juhtimise kunsti, selgitas Legeron.
«Prantsuse mänedžerid asetavad kõik, mis puudutab inimestevahelisi suhteid, teisele kohale.»
Valitsuse surve alla viia sisse senisest osavõtlikumat firmakultuuri pole sattunud mitte üksnes France Telecom.
Tööminister Darcos sõnul peab 2500 firmat läbirääkimisi ametiühingutega sellest, kuidas vähendada töökohas inimeste stressi.
Valitsus kavatseb veebruaris avalikustada nende ettevõtete nimed, millele on olemas reformide plaan ja samuti ka need, mis pole siseõhkkonna muutmiseks mitte midagi ette võtnud.