Prantsusmaa põhjaosas maeti täna ümber esimene kokku veerand tuhandest Briti ja Austraalia sõdurist, kelle säilmed kaevati välja Esimese maailmasõja lahinguväljalt leitud ühishaudadest.
Prantsusmaal maetakse ümber Esimeses ilmasõjas langenuid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1916. aastal Fromelle'i lahingus langenud tundmatu sõdur maeti sõjaväeliste auavaldustega eriteenistuse käigus, milliseid korraldatakse järgneva kuu jooksul kuni mõnikümmend korda päevas, vahendas BBC News.
Saksa vägede poolt maetud sõdurid leiti tunamullu kuuest erinevast massihauast. Neli kuud kestnud kaevamisi teostasid Oxfordi arheoloogid. DNA materjali ja muu info põhjal põhjal üritatakse iga sõdurit ka tuvastada.
Esialgu maetakse kõik säilmed nimetute hauaplaatidega uuele Fromelle'i (Pheasant Woodi) sõjaväesurnuaiale, kuid sugulaste leidmise korral võidakse hiljem lisada ka nimed. See on esimene Briti Rahvatse Ühenduse sõjahaudade komisjoni rajatud kalmistu üle poole sajandi.
Kõige viimane matusetseremoonia on plaanitud lahingu aastapäevale 19. juulil 2010.
1916. aastal langes, sai haavata või jäi kadunuks sellel päeval 5500 austraallast, mida peetakse riigi veriseimaks päevaks ajaloos. Kokku oli tollal austraallasi vaid neli miljonit. Briti kaotused ületasid samal ajal 1500 piiri.
Fromelle'i lahingus üritasid lääneliitlased hõivata Saksa positsioone ja takistada neid saatmast lisavägesid Somme'i lahingupaika mõnekümne kilomeetri kaugusel, vahendas AFP.