Iirimaale fiktiivabielu sõlmima sõitnud lätlannasid peksti ja vägistati

Valget pulmakleiti fiktiivabielu reeglina ei sisalda, küll aga rahasummat, mille üks osapool teisele selle teo eest maksab. Foto: ITAR-TASS / Scanpix

Läti politsei võttis möödunud aastal Iiri kolleegidega ühendust seetõttu, et neilt otsisid abi saareriiki pakistanlaste ja aafriklastega fiktiivabielu sõlmima sõitnud naised, kes langesid seal inimkaubanduse, vägistamise ja muu vägivalla ohvriks, kirjutas ajaleht The Irish Independent.

Seepeale alustas Iiri politsei immigratsiooniosakond operatsiooni Charity (e.k Heategevus – toim), mille eesmärgiks oli see Ida-Euroopa riikidest pärinevaid naisi hõlmanud libaliitude petuskeem paljastada.

Iirimaast on saanud üks põhilisi kohti, kus Pakistani kuritegelikud rühmitused ajavad ebaseaduslikku äri, mille eesmärgiks on «müüa» ELi elamislube arengumaade meestele selle läbi, et nood abielluvad ühenduse liikmesmaa naistega.

Iiri politsei andmeil on tavaline summa, mille keskmine baltlanna fiktiivabielu eest teenib 2000 eurot (umbes 31 300 krooni). Kohati lubatavat kuni 10 000 eurot (ligi 156 500 krooni) pole Iiri politsei hinnangul tegelikult kunagi kellelegi makstud.

Independenti teatel saab politsei esitada süüdistusi juhtumitel, kus nad leiavad tõendeid inimkaubandusest või seksuaalsest või füüsilisest vägivallast. Samuti siis, kui mõni fiktiivabielu sõlmija jääb vahele võltsdokumentidega. Kuid fiktiivabielu kui sellise eest nad tänu Euroopa Kohtu 2008. aasta otsusele karistada ei saa.

«Baltimaade pruudid on ELi kodanikud ja neil on õigus siin olla,» nentis Iiri leht. Selle väljaande teatel tegeleb üks hästi organiseeritud kuritegelik võrgustik nii dokumentide võltsimise kui ka Balti naiste ning ebaseaduslikult Iirimaale saabunud pakistanlaste ja aafriklaste libaabielude korraldamisega.

Irish Independenti andmeil aeti ebaseaduslikku abieluäri mitu aastat, kuid jälile saadi sellele alles mullu, pärast seda kui Briti piiripolitsei paljastas mitu fiktiivliitude korraldamisega tegelevat räkitit. Möödunud aastal määrati Suurbritannia kohtutes fiktiivabieludes osalenud naistele mitu kuni nelja-aastast vanglakaristust ebaseaduslikule sisserändele kaasaaitamise eest.

Iirimaa samasuguseid karistusi võimaldav seadus aga kaotas jõu eelmainitud 2008. aasta kohtuotsusega. Protsessi algatajaiks olid kaheksa peaasjalikult Aafrikast pärinevat immigranti, kes olid elamisloa hankinud eurooplannaga abielludes ja keda ähvardas fiktiivliidu eest Iirimaalt väljasaatmine.

Kohe pärast Euroopa Kohtu otsust, mille kohaselt rikkus Iirimaa seadus ELi vaba liikumise põhimõtet kasvas Iirimaal illegaalide ja Balti naiste vahel sõlmitud abielude arv 2008. aasta 544-lt möödunud aasta 1100-le. Teine 2008. aastal samasuguse otsuse saanud riik oli Taani. Mõlemad maad võitlevad nüüd selle eest, et ühendus lubaks neil seadusi muuta.

2009. aastal taotles abielu alusel Iiri elamisluba 384 Pakistani kodanikku. Neist 110 olid sõlminud liidu lätlannaga, 50 poolatariga ja 47 eestlannaga. Tavaliselt peab saareriik peagi pärast ühele pakistanlasele või aafriklasele elamisloa andmist vastu võtma ka tollega taasliituvaid sugulasi.