/nginx/o/2010/02/02/305723t1h50ef.jpg)
Rootsi välisminister Card Bildt ja tema Poola ametivend Radek Sikorski nõudsid ühises arvamusartiklis Venemaalt ning USA-lt taktikaliste tuumarelvade vähendamist.
Euroopa muretseb USA ja Venemaa taktikaliste tuumarelvade pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisministrid avaldasid ajalehes New York Times artikli, milles juhtisid tähelepanu Venemaa Föderatsiooni ja USA strateegiliste relvade vähendamise lepingu (START) üle peetavatele läbirääkimistele. Kuigi pooled otsustasid 1991. aastal aegunud START lepingut kuni uue kokkuleppe saavutamiseni ajutiselt pikendada, pole Washingtonil ja Moskval õnnestunud uutes kärbetes veel kokkuleppele jõuda.
Bildti ja Sikorski hinnangul pole Washingtoni ega ka Moskva huvides kulutada miljardeid strateegilise relvastusega seotud relvasüsteemidele ning nad avaldasid lootust, et USA ja Venemaa sõlmivad peagi uue lepingu. Samas juhtisid nad tähelepanu sellele, et vähendama peaks ka taktikalist ehk mittestrateegilist tuumarelvastust, näiteks lühimaarakette.
«Kui USA ja Venemaa näevad strateegilisi tuumarelvi ühise ohuna, siis riikidel nagu meie - Rootsi ja Poola - on märksa suurem põhjus olla mures taktikaliste tuumarelvade suure numbri pärast,» kirjutasid Bildt ja Sikorski.
Bildti ja Sikorski sõnul on saabunud aeg kehtestada relvastuskontroll sarnaselt taktikalistele tuumarelvadele ka mittestrateegiliste tuumarelvadele.
«Enamik aktiivsetest mittestrateegilistest tuumarelvadest tänapäeva maailmas näib olevat paigutatud Euroopasse,» jätkasid välisministrid, juhtides tähelepanu asjaolule, et relvad paigutati Euroopa maailmaossa külma sõja ajal valmistudes teoreetiliseks konfliktiks kahe suurriigi vahel, mis oleks hävitanud nii Euroopa, kuid ilmselt ka NSV Liidu ja USA.
Nende sõnul on mittestrateegiliste tuumarelvade täpset arvu hoitud saladuses, ÜRO andmetel võib aktiivsete lõhkepeade arv küündida poole tuhandeni, millest umbes 200 on paigutatud Lääne-Euroopasse. Venemaal on umbes 2000 lõhkepead, millest enamik asub riigi lääneosas.
Kuigi taktikaliste tuumalõhkepeade arv on pärast külma sõja lõppu oluliselt vähenenud, Venamaa Föderatsioonil oli 90ndate alguses 23 000 ja USA-l 8000 lõhkepead, on nende arv veel tänagi märkimisväärselt suur.
«Nüüd tuleb keskenduda nende põhjalikule vähendamisele ja lõplikule kõrvaldamisele. Seejuures on vaja meeles pidada, et teiste allikate andmetel on taktikaliste tuumarelvade praegused varud veelgi suuremad.»
Sikorski ja Bildt kutsusid Washingtoni ja Moskvat üles pühenduma läbirääkimistele, mille eesrmärk on vähendada Euroopa pinnal asuvate taktikaliste tuumarelvade arvu. Debatt külma sõja aegse relvastuse väljaviimise teemal on kahe suurriigi ja Euroopa riikide vahel kestnud juba aastaid.
Seejuures pöördusid Sikorski ja Bildt eraldi Vene võimude poole palvega viia tuumarelvad Venemaa naabruses asuvate Euroopa Liidu liikmesriikide piiri lähistelt eemale.
«Me mõistame, et Venemaa on Euroopas suurjõud, kuid me julgustame Moskvat võtma endale kohustus viia tuumarelvad ELi liikmesmaadega piirnevatelt aladelt ära,» kirjutasid Bildt ja Sikorski, kes tõid näitena Läänemere kagurannikul asuva Kaliningradi oblasti ja Barentsi merega piirneva Koola poolsaare.
«Me seisame tänases ja homses Euroopas endiselt silmitsi julgeolekualaste väljakutsetega, kuid ükskõik, mis nurga alt vaadata, pole tuumarelvade kasutamises nende probleemide lahendamisel mingit rolli,» leidsid välisministrid, nimetades tuumarelvi ohtliku mineviku jäänukiteks, mis ei tohi sead ohtu ühist tulevikku.