Menukirjanik algatas brittide seas eutanaasiadebati

Terry Pratchett 2001. aastal Tartu ülikooli raamatupoes lugejatega kohtumas. Foto: Ain Protsin

Alzheimeri tõbe põdev Terry Pratchett pooldab eutanaasia seadustamist Suurbritannias. Küsitlused näitavad, et teda toetab vähemalt kolm neljandikku brittidest.

Pratchetti sõnul peaks riigis moodustatama tribunalid, mis otsustaksid, kas arstidel oleks seaduslik kohustus aidata konkreetsel inimesel surra. «See on inimese enda elu ja kedagi ei tohiks sundida minema näiteks hooldekodusse, kui ta ise eelistab sobival ajal lihtsalt surra,» ütles ta esmaspäeval.

Kolmeliikmelised tribunalid koosneksid tema idee järgi tavakodanikust, arstist ja õiguseksperdist ning annaksid ravimatuid haigusi põdevatele isikutele õiguse saada arstiabi oma elu lõpetamiseks, vahendas Briti meedia.

Keelatud halastussurm

«Kui vanamammi astub tribunali ette ja lajatab oma jalutuskepiga vastu lauda ning ütleb: «Vaadake, mul on tõesti kõigest kõrini ning palun väga, noormees, ma tahaksin surra,» siis ei saa ma aru, miks keegi peaks teda takistama, ja ma ei mõista, miks arstid ei peaks aitama tal surra, kui ta nii soovib,» arvas Pratchett, kes on pakkunud niinimetatud eutanaasiatribunali esimeseks katsejuhtumiks iseennast.

Praegu on Suurbritannias nagu enamikus teisteski riikides halastussurm seadusega keelatud ning teisel inimesel surra aidanut ähvardab süüdimõistmisel kuni 14-aastane vangistus. Küll aga on võimudel õigus otsustada, mis tingimustel eutanaasiajuhtumeid kriminaalkorras kohtu ette tuua, kirjutas BBC.

Eelmisel aastal väljastatud riiklike juhtnööride kohaselt on olemas teatud tegurid, mis vähendavad süüdistuse esitamise tõenäosust, näiteks kui ohver vastavat abi palub, ent tegemist on siiski kuriteoga.

Teema on riigis praegu päevakorrale kerkinud seoses kahe hiljutise kohtujuhtumiga, milles emad aitasid oma raskelt haigetel lastel surra. Üks mõisteti vangi, teine aga õigeks.

Mõrvakatses õigeks mõistetu oli Kay Gilderdale, kes aitas oma 31-aastasel tütrel Lynnil enesetappu teha. 2008. aasta 4. detsembril oma kodust surnuna leitud Lynn põdes aastaid kroonilist väsimussündroomi.

«Tal oli osteoporoos, tema luud murdusid pelgalt liigutamise tagajärjel, äge neerupuudulikkus, aneemia, maksapuudulikkus. Ta ise ütles: «Ma olen liiga katki. Te ei saa mind enam korda teha.»» rääkis Gilderdale oma tütre kannatustest.

Karistuseks vangla

Ent mõni päev varem oli Briti kohus karistanud eluaegse vanglakaristusega, millest süüdimõistetu peab kandma vähemalt üheksa aastat, Frances Inglist, kes süstis oma raskelt halvatud pojale Tomile surmava koguse heroiini. Inglis ütles kohtus, et uskus: liiklusõnnetuse tagajärjel ajukahjustuse saanud poja elu oli maapealne põrgu.

Sel nädalal on Suurbritannias avaldatud kahe arvamusküsitluse tulemused ning mõlemast ilmneb, et rahva enamus on halastussurma poolt. Näiteks BBC telesaate «Panorama» uuringule vastanud enam kui tuhandest britist arvab 73 protsenti, et sõpradel või sugulastel peaks olema õigus aidata ravimatult haigel lähedasel surra. Kui haigus pole ravimatu, pooldaks eutanaasiat 48 protsenti vastanutest.

Samas hoiatavad praeguse eutanaasia vastased, et seaduse muutmine jätaks raskelt haiged haavatavasse olukorda.

«Meie arvates on ülimalt diskrimineeriv ja ohtlik väita, et kui sa oled parandamatult haige, väärid sa vähem kaitset seaduse eest kui kõik teised,» ütles BBC-le huvirühma Care Not Killing (ek «ravi, mitte tapmine») direktor Peter Saunders. «Nn armastavate perede seas leiab aset palju vanureid, haigeid ja invaliide puudutavaid juhtumeid ning tahtliku tapmise või abistatud enesetapu täielik keelamine kehtibki selleks, et haavatavad isikud ohtu ei satuks.»

Cardiffi ülikooli meditsiiniprofessor Ilora Finlay ütles, et eutanaasia lubamine on äärmiselt ohtlik samm. «Tihti juhtub, et haige eest hoolitsevad inimesed lihtsalt väsivad ära,» märkis Finlay. Teisisõnu tekib oht, et haiget põetavad isikud kasutavad saadud «suitsiidilitsentsi» valel eesmärgil.

Eutanaasia

•    Praegu on eutanaasia mingil määral lubatud Hollandis, Belgias, Luksemburgis, Šveitsis, Albaanias ja Tais ning USAs Oregoni ja Washingtoni osariigis.

•    Brittide seas on nn suitsiiditurismi üheks peamiseks sihtkohaks Šveits, kus seadus lubab aidata haigel isikul enesetappu teha, kui abistaja ei tee seda isiklikest huvidest lähtuvalt.

•    Ainsana aitab välismaalastel Šveitsis end tappa organisatsioon Dignitas, mis on alates 2003. aastast abistanud suitsiidi tegemisel enam kui sadat britti.

Allikad: AFP, Angus Reid Global Monitor