Maailma üks tagaotsitavamaid isikuid, väidetavates sõjakuritegudes süüdistatav Bosnia serblaste kunagine president Radovan Karadžić, arreteeriti pärast 13 aastat kestnud otsinguid.
Radovan Karadžići profiil: «massimõrva arhitekt»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haagi sõjakuritegude tribunal otsis Karadžićit 1992-1995. aastani toime pandud genotsiidi eest Bosnia sõjas. Samuti pannakse Karadžićile süüks Sarajevo pommitamist ja tsiviilelanikke kaitsnud Hollandi rahuvalvajate vangistamist.
Karadžić sündis 1945. aastal praeguse Montenegro territooriumil asuvas linnas nimega Savnik, kuid kolis teismelisena Sarajevosse, kus ta kohtas ka oma tulevast naist Ljiljanat.
Tema isa Vuk võitles Teises maailmasõjas tšetnikute poolel, kes olid Serbia rahvusest ebaregulaararmee sõdurid ja võitlesid natsionaalsotsialistliku Saksamaa ning Ungari okupatsioonivägede vastu.
Tema vanemad ei toetanud Jugoslaavia valitsesja Josip Broz Tito kommunistlikku reziimi ja kasvatasid ka oma poega samas vaimus, vahendab Reuters. Tema ema Jovanka kirjeldas oma poega kui lojaalset, kohusetundlikku, abivalmit ja tõsist poissi. Interpoli tagaotsitavate kodulehekülje kohaselt on Karadžić aga peeneloomuline sõjakurjategija.
Nooruses oli Karadžić agar luuletaja ja tema sulest on ilmunud ka mitmeid luulekogusid. BBC Newsi andmetel ei õnnestunud Karadžićil pälvida luuleringkondade tähelepanu ja austust, mistõttu hakkas ta ülikoolis õppima arstiks ja temast sai Sarajevo linnahaigla psühholoog.
Tema poliitiline karjäär algas 90ndate alguses, kui ta aitas panna aluse Demokraatlikule Parteile ja pühendas ennast Suur-Serbiale. Kui Bosnia ja Hertsegoviina kuulutas end iseseisvaks, siis Karadžić võttis endale Bosnia ja Hertsegoviina Serbia Vabariigi presidendi ametinimetuse.
Alanud verises sõjas horvaatide ja Bosnia moslemite vastu kannatasid sõjaväelaste kõrval eelkõige sajad tuhanded tsiviilelanikud, mistõttu peetakse Balkani kodusõda veriseimaks sõjaks pärast Teist maailmasõda. Karadžići juhitud Bosnia serblased tapsid 1995. aastal paari päevaga umbes 8000 Srebrenica linna moslemist meesterahvast ja poissi, keda väidetavalt «kahtlustati sõjakuritegudes».
Karadžić põgenes 1996. aasta juulis ehk aasta pärast seda, kui endise Jugoslaavia sõjakuritegude tribunal esitas tema vastu süüdistused.
Avalikkus võttis Karadžići vahistamise juubeldustega vastu ja Bosnia-Hertsegoviina pealinna Sarajevo tänavatele kogunesid tuhanded inimesed tähistama tema vahistamist.
Daytoni rahuleppe üks vahendajaid, ameeriklane Richard Holbrooke on Karadžićit kirjeldanud kui «tõelist massimõrva arhitekti» ning nimetanud teda ka euroopa Osama bin Ladeniks.
Karadžići naine Ljiljana Zelen-Karadžić, keda on väidetavalt korduvalt oma mehega koos nähtud, ütles arreteerimist kommenteerides: «Kui telefon helises, siis ma teadsin, et midagi on valesti. Ma olen šokeeritud ja segaduses. Vähemalt nüüd ma tean, et ta on elus».
Valge Maja pressiesindaja pidas oluliseks, et Karadžići arreteerimine leidis aset kõigest nädal pärast Srebrenica massimõrva aastapäeva, mis toimus 11. juulil. «Pole paremat vastutasu metsiku sõja ohvritele, kui tuua kurjategijad kohtu alla,» öeldi Valgest Majast.
Natsionalistliku Serbia Radikaalsest Partei esindaja Aleksandar Vucici sõnul on Karadžić «Serbia kangelane,» ja tema tabamine on serblaste jaoks suur tagasilöök.
Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Olli Rehn pidas Karadžići arreteerimist oluliseks sammuks Serbia lähenemisel EL-le. «See tõestab uue valitsuse pühendumist teha tribunaliga koostööd,» ütles Rehn.