/nginx/o/2010/02/08/308543t1h347f.jpg)
Lätis Nõukogude ajal radarijaama asukohaks olnud Skrunda sõjaväelinnak, mille reedel ostis oksjonil riigilt Vene firma, võib saada koduks 120 000 seale, vahendab uudisteagentuur LETA ajalehe
uudist.
Leht: Skrunda sõjaväelinnakusse võidakse rajada Baltimaade suurim seafarm
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Telegrafi teatel võib reedel Läti erastamisagentuuri enampakkumise võitnud ja Skrunda-1 nimelise tondilinna 1,55 miljoni lati (34,2 miljonit krooni) eest ostnud Vene firma Aleksejevskoe-Servis olla vaid vahendaja, mis kinnisvara edasi müüb.
Ints Folkmanis, kes oli Skrundas 1990ndatel Vene vägede lahkumise ajal OSCE vaatleja, ütles ajalehele, et sai reede õhtul kõne ühelt Vene ettevõttelt, milles talle teatati, et Skrundasse rajatakse Baltimaade suurim seafarm, milles on ruumi 120 000 seale. Ühtlasi paluti temalt kui OSCE vaatlejalt selle kohta arvamust.
«Ma isiklikult arvan, et venelaste naasmine siia poleks halvem kui taanlaste, sakslaste või rootslaste tulek,» ütles Folkmanis ajalehele.
Tema sõnul ilmus eile internetti ka info, et sõjaväelinnaku ostu rahastas Vene finantsettevõte Baikal.
Telegrafi teatel on Aleksejevskoe-Servis registreeritud Kineli linnas Samara oblastis ning ainus, mis ettevõtet Lätiga seob, on firma aadress: Baltija tänav 6. Firma tegevusvaldkonnad on mitmekülgsed, alates kinnisvarast, lõpetades seafarmide pidamise ja loomasööda tootmisega.
Erastamisagentuur peaks oksjoni tulemused ametlikult homme kinnitama.
Skrunda-1 suleti ja konserveeriti 1995. aastal pärast radari õhkimist. Mõni aeg tagasi kavatsesid Läti ametivõimud paigutada sinna elama kehva elatustasemega pensioniäre, kuid hiljem sellest plaanist loobuti.