Krugman: euroala peaks Kreeka asemel pöörama pilgu Hispaaniale

Mari Kamps
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nobeli majanduspreemia laureaat Paul Krugman
Nobeli majanduspreemia laureaat Paul Krugman Foto: Reuters / Scanpix

Nobeli majanduspreemia laureaat Paul Krugman hoiatab, et eurotsoonis on pööratud liiga palju tähelepanu Kreeka probleemidele, kui tegelik oht varitseb hoopis Hispaanias.


Krugman kirjutas ajalehes New York Times, et Kreeka majandus on liiga väike selleks, et riigisisesed raskused rahvusvaheliselt suurt kõlapinda saaksid, vahendas

Kauppalehti.

Oma artiklis soovitab ta euroalal võtta kasutusele abinõud probleemide edasise laienemise vältimiseks.

Krugman rõhutas, et ei mõtle sellega ühisrahast loobumist, kuid tegevusetus võib kalliks maksma minna. Spetsialisti arvates tuleb minna üle ühisele tööturu- ja maksupoliitikale, mis muudaks ühisraha efektiivsemaks.

Krugmani jutu järgi pole Hispaania majandusprobleemid erinevalt Kreekast tingitud valitsuse eelarvepuudujäägist ja lõdvast finantspoliitikast.

«Selle asemel peegeldavad need euroalal ebasümmeetrilisi šokke, mis on alati olnud probleemiks, kuid mis on osutunud veelgi tõsisemaks, kui euroskeptikud kartsid,» kirjutas spetsialist.

Krugman on viidanud ebasümmeetriliste šokkide probleemile ka oma varasemates eurotsooni puudutavates artiklites.
Selle mõistega tähistab ta olukorda, kus majanduskriis pitsitab mõnda eurotsooni riiki oluliselt kõvemini, põhjustades näiteks suurt tööpuudust.

Majandusspetsialisti sõnul said Hispaania probleemid alguse 2000ndate alguses, kui kinnisvara hinnad hakkasid kiiresti tõusma. Kinnisvaramulli tulemusel kiirenes inflatsioon, samas kui mõnes teises eurotsooni riigis püsis see mõõdukal tasemel.

Pärast mulli lõhkemist kukkus sisemaine nõudlus oluliselt. Hispaania majandusele ei pakutud abikätt, kuna inflatsiooni tõttu olid kulutused palkadele ja üldine hinnatase kärpinud Hispaania konkurentsivõimet, kirjutab Krugman.

Kui Hispaanias oleks kasutusel rahvusvaluuta, siis kinnisvarabuumi ajal oleks see kallinenud ja pärast mulli lõhkemist odavnenud. «Kuna riigil seda pole, siis näib, et Hispaania peab nüüd kaua kannatama deflatsiooni ja kõrge tööpuuduse all.»

Tänavu jaanuaris oli Hispaanias tööta üle nelja miljoni inimese, töötuse määr oli 21,6 protsenti. Tegemist on viimase 14 aasta suurima töötute armeega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles