Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase sõnul kujuneb komisjonist tulevikus tõenäoliselt hierarhiline süsteem, mille järgi on osadel volinikel suuremad volitused kui teistel.
Kallas: tulevikus kujuneb komisjonist hierarhiline süsteem
19. veebruar 2010, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tema sõnul oleks see lahendus, mis muudab Euroopa Komisjoni toimimise efektiivsemaks. «Ma kujutan ette, et see on lahendus, aga seda praegu keegi ei planeeri. Praegu on tegemist sellega, et saada Euroopa Liidu välisteenistus käima,» ütles Kallas BNSile.
Kallase sõnul on praegu Euroopa Komisjonis ainus hierarhiline koht kõrge välispoliitiline esindaja, kes on juba ameti poolest asepresident, kuid teised komisjoni asepresidendid on selle tiitli saanud muudel põhjustel.
«Praegustest asepresidentidest ei anna keegi korraldusi ühelegi komisjoni volinikule ega volinike grupile, aga tulevikus hakkab see ilmselt nii kujunema, et komisjoni sees hakkab ka olema hierarhia. On see siis roteeruv hierarhia või midagi muud, aga midagi sellist saab olema, et on nii-öelda kabineti liikmed ja asepresidendid ning ülejäänud volinikud,» lausus Kallas.
Lähiaastatel on oodata Euroopa Liidu laienemist mitme riigi võrra, kõige tõenäolisemad järgmised liikmed on Horvaatia ja Island. Seoses uute riikide lisandumisega laieneb ka Euroopa Komisjon, kuna igale liikmesriigile on ette nähtud üks volinikukoht. Kallase hinnangul ei tohiks uute liikmete lisandudes volinike vastustusvaldkondadega suuri küsimusi tekkida.
Portfellide kujundamine toimub Kallase sõnul Euroopa Komisjonis paindlikult. Ta tõi näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa, kus mõlemas kuulub valitsussse ligi 50 inimest ja tegevusvaldkondi jätkub kõigile.
«Fundamentaalne ja põhimõtteline küsimus on praegu see, et Euroopa Komisjon on praegu ainus koht EL-is, kus kõikidel riikidel on üks hääl ehk võrdne esindatus. Kui see ära kaob, siis kaob ära ka komisjoni poolt tehtavate otsuste omanikutunne kõigi riikide jaoks,» nentis Kallas. «Mina olen selle poolt, et kui mingit muud kompensatsiooni või muud mudelit riikide võrdseks esindatuseks ei ole, siis peaks volinikukohad kõikidele liikmesriikidele komisjonis säilima.»