/nginx/o/2009/12/21/285617t1h0a03.jpg)
65 aasta möödumist Suurest Isamaasõjast kavatsetakse Venemaa pealinnas muu hulgas tähistada massimõrvariks peetava kurikuulsa Nõukogude diktaatori propagandaplakatite riputamisega tänavatele.
Moskvat ehivad võidupäeval Stalini plakatid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Moskva linnavõimud avalikustasid sel nädalal plaani panna veteranide kogunemispunktide juurde välja kokku kümme Stalini infostendi, milles kajastatakse viimase rolli sõjas ja võidus Natsi-Saksamaa üle, vahendas AFP uudisteagentuur Vene meediat.
Kui selline kava saab teoks, tähendab see ühe suure tabu murdmist, mis ei ole meeltmööda ei inimõiguste eest võitlevatele gruppidele ega ka osale poliitilistest jõududest, sest Stalinile pannakse süüks kümnete miljonite inimeste hukkumist Nõukogude vangilaagrites ja kollektiviseerimise tagajärjel.
Stalini infostendide kampaania kujundas Moskva linnavalitsuse reklaami- ja informatsioonikomisjon, mis vastutab võidupäeva pidustuste eest pealinnas. Komisjoni esimees Vladimir Makarov selgitas, et kokku paigaldatakse kümme sellist tablood.
«Meil on aastaid olnud infostendid sõjakomandöridest. Kuid ülemjuhataja oli puudu,» märkis ametnik. «Meil on vaja täielikku informatsiooni, mitte ülistamist,» rääkis ta AFP ajakirjanikule. «Me peame mäletama meest, kes juhtis meie riiki sõjas.»
Makarov meenutas, et Stalin on endiselt maetud Kremli müüri äärde. Tema sõnul ajalooõpikutest lehekülgi ei kustutata. Eelmistel aastatel Stalinit siiski tänavatel ei tutvustatud. Vene meedia andmetel avaldas survet muutuseks endine kompartei tippjuht Vladimir Dolgihh - praegune Moskva sõjaveteranide nõukogu esimees.
Meeter-korda-poolteist mõõtmetega stendidele pannakse nii propagandapilte kui ka sõja võtmehetki kujutavaid fotosid - näiteks kaadreid Teherani ja Jalta konverentsidelt, kus Stalin oli koos tollase USA presidendi Franklin Delano Roosevelti ja Briti peaministri Winston Churchilliga.
Nõukogude Liidu viimane juht Mihhail Gorbatšov kirjutas Izvestija veergudel, et keegi ei saa Stalinit sõja ajaloost välja jätta, kuid meeles peab pidama sedagi, et riik läks sõtta halvasti ettevalmistatuna ning represseeritud olid ka selle oma kindralid.
Kõige rõõmsam oli kommunistide liidri Gennadi Zjuganovi reaktsioon. Tema leidis, et esimest korda kahe aastakümne jooksul on lõppenud võimude silmakirjalikkus ja soov unustada, kelle juhtimisel sõda võideti.
Enamasti ametlikust retoorikast kõrvale mitte kalduv duumaspiiker Boriss Grõzlov arvas, et sõja võitis siiski rahvas, mitte Stalin isiklikult. Ta märkis, et plakatitega ei saa parandada Stalini vastuolulist rolli riigi elus.
Stalini pärand on viimastel aastatel kütnud viimastel aastatel üha enam kirgi ning mullu augustis ärritas liberaale tõsiselt ühes Moskva metroojaamas taastatud loosung, milles sõjaaegset Nõukogude liidrit omaaegse kombe kohaselt ülistati.