/nginx/o/2008/07/26/60133t1h92d5.jpg)
Läänemere põhja plaanitava gaasitoru teele jäävad rootslaste peaaegu kolme sajandi eest uputatud laevad võivad saada suurprojektile ületamatuks tõkkeks.
Nord Streamile valmistavad peavalu vanad vrakid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti juhtiv päevaleht The Times kirjutas sel nädalal, et kui rootslased omal ajal otsustasid oma alused uputada, et blokeerida Taani sõjalaevastik, siis nüüd võivad need nurjata sakslaste ja venelaste kalli energiaplaani.
1200 kilomeetri pikkune toru, mida tahab rajada Gazpromi kontrolli all olev Nord Stream, et müüa läände rohkem Vene maagaasi, läbiks praeguste kavade kohaselt just nimelt seda piirkonda, kus vrakid merepõhjas lebavad.
1715. aastal täitsid rootslased paarkümmend oma suuremat laeva kividega ning viisid need Rügeni saarest lõuna poole, et tekitada kavalat karideahelat, mis on venitatud rohkem kui kilomeetri pikkuseks ja pidi hoidma eemal taanlasi, kes võitlesid naabrite vastu Põhjasõjas. Pommerimaa kuulus tollal Rootsile.
1990. aastal uuesti avastatud vrakid asuvad tänapäeval Saksamaa rannikuvetes. Need kuulutati kohe pärast ilmsikstulekut merearheoloogia seisukohast väga väärtuslikuks. Nord Streami gaasijuhe peaks aga jõudma välja just seal lähedal asuvasse Greifswaldi.
Rahvusvahelisele konsortsiumile planeeringulubasid hankiv Jens Lange tunnistas probleemi ning lubas juba lähinädalatel saata vee alla asja uurima sukeldujad.
Projekti praegune plaan näeb ette vrakkide ahelasse kitsa avause murdmist, et gaasitoru sellest läbi mahutada, mis aga kindlasti ei kõla meeldivalt muinsuskaitsjate kõrvadele. Selline keerukas operatsioon võib lagunema ajada kogu omanäolise kaitserajatise.