Venemaa plaanib hakata ehitama lennukikandjaid

Vene mereväe päeva tähistamine kauges Vladivostokis. Foto: Reuters / Scanpix

Peterburis korraldatud sõjalaevastiku päeva pidustustelt levis kulutulena maailma uudis, et Vene merevägi kavatseb lähiaastatel lasta endale ehitada mitu moodsat lennukikandjat ning uuendada ka kunagi võimsat tuumaallveelaevade parki.

Venemaa võimsus meredel on praegu vaid vari kunagise Nõukogude sõjalaevastiku kõrval, mis konkureeris Ameerika Ühendriikidega sõjalise ülemvõimu pärast Külma sõjas, ent viimaste aastate majanduskasv ja naftaekspordi buumist saadud tulud võimaldavad Moskval  olukorda taas parandama hakata, vahendas Reuters.

RIA Novosti uudisteagentuur tsiteeris täna mereväeülemat Vladimir Võssotskit, kelle sõnul ehitatakse juba lähiaastatel riigile viis või kuus uut lennukikandjate lahingugruppi, mis ei kujutaksid endast kompleksseid üksuseid. Need saadetaks nii Atlandi kui ka Vaikse ookeani vetesse. Uute süsteemide loomine algab komandöri sõnul juba aastal 2012.

Võssotski lisas, et moodustatavad lennukikandja grupid hakkavad tegutsema tihedas kontaktis Vene sõjaväesatelliitide, õhujõudude ja õhutõrjesüsteemidega. Venemaal on praegu vaid üks väike lennukikandja – nõukogude ajal ehitatud Nikolai Kuznetsov, mis lasti vette rohkem kui kahe aastakümne eest.

Lisaks uutele lennukikandjatele kavatsetakse hakata uuendama ka Borei-klassi tuumaallveelaevastikku. Esimene seda tüüpi allveelaev – Juri Dolgoruki – lasti vette juba tänavu veebruaris ning veel kaks on ehitamisel. Neljandast laevast alates kavatsetakse seda klassi hakata juba moderniseerima, et muuta see tuumalaevastiku põhijõuks aastaks 2040.

«Me püüdleme mitte ainult uute tehnoloogiate sisseviimise poole, mitte ainult läänega võistlemisele, vaid ka täiesti uute sammude astumisele, mis võimaldaks meil vaadata 21. sajandi keskpaiga allveelaevatehnoloogiale,» väitis Võssotski.

Venemaa katsetab praegu ka mandritevahelisi rakette Bulava-M, mis on loodud just Borei-klassi allveelaevadele. Kreml nimetab seda unikaalseks relvaks, mis suudab läbida ükskõik millise õhutõrjesüsteemi. Võssotski sõnul võetakse uued raketid kasutusele veel selle aasta sees, ehkki seniste testide käigus on esinenud ka probleeme