/nginx/o/2008/07/27/60201t1ha3a2.jpg)
Õigeusukiriku juhid kogunesid täna Kiievisse tähistama 1020 aasta möödumist ristiusu vastuvõtmisest Vana-Vene riigis, ent sealseid suurejoonelisi pidustusi varjutab Ukraina tüli Moskvaga.
Õigeusukiriku suursündmust varjutavad sisepinged
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konstantinoopoli peapiiskop ja oikumeeniline patriarh Bartholomeos I ning Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II osalesid liturgilisel jumalateenistusel Dnepri kaldal, kus suurvürst Vladimir 988. aastal oma järgijaid ristis.
Kiievi tseremooniat varjutas aga Moskvaga peetav vaidlus Ukraina õigeusklike kuuluvuse üle ning Venemaa süüdistused, nagu õhutaks poliitilistel põhjustel usulõhet Ukraina president Viktor Juštšenko.
Juštšenko vihastas laupäeval paljusid Venemaa õigeusklikke, paludes Bartholomeosel õnnistada Venemaast sõltumatu Ukraina kiriku loomist.
Vene vaimulikkond kardab, et Istanbulis resideeriv Bartholomeos võib õõnestada Moskva mõju Ukraina õigeusklikele ning et tuhanded Ukraina kogudused võivad ühineda Konstantinoopoli kirikuga, hüljates praeguse lojaalsuse Moskva patriarhaadile.
«Teatud jõud Ukraina valitsuses üritavad kasutada kirikut vahendina oma eesmärkide saavutamiseks, mis võivad tavausklikke ainult kahjustada,» ütles Moskva patriarhaadi esindaja Mihhail Prokopenko pühapäeval kodumaisele televisioonile.
Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos rõhutas aga laupäeval venelaste hirme leevendada püüdes, et kiriku ühtsus «ületab kõik poliitilised ja usulised eesmärgid».