/nginx/o/2008/07/27/60208t1h4d15.jpg)
Bosnias ja Hertsegoviinas rahvusvahelise eriesindajana töötanud Paddy Ashdown hoiatas, et riigi lõhenemise oht on suurim pärast verist sõda, mis kestis seal aastail 1992-1995.
Bosniat ähvardab eksperdi sõnul lagunemine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Observeri ajalehele intervjuu andnud Ashdown tõdes, et Bosnia serblaste vabariik on juba praegu loonud moslemite ja horvaatide föderatsioonist eraldi institutsioonid ning töötab lõpliku lahkulöömise nimel, vahendas Reuters.
«Radovan Karadžić on viimaks teel Haagi. Bosnia jagamine, mis oli tema unistus, on aga praegu palju tõenäolisem kui kunagi varem pärast tema muutumist põgenikuks,» nentis diplomaat, kelle hinnangul peab riigi lagunemise suutma ära hoida Euroopa Liit.
Bosnia parlament võttis alles aprillis vastu seaduse, mille eesmärgiks oli politseijõudude ühendamine, kuid neli aastat väldanud debattide käigus lahjendati esialgset plaani sedavõrd, et ühinemine muutus pigem kosmeetiliseks ha serblased jätkavad oma eripoliitikat.
Ashdowni sõnul on serblaste vabariigi peaminister Milorad Dodik asunud nüüd juba «agressiivselt ümber pöörama reformide dekaadi» ning kasutab serblastele Daytoni rahulepingutega antud autonoomiat, et õõnestada tollast nägemust Bosnia tulevikust.
Euroopa Liit peaks briti arvates selliseid arenguid takistama, kasutades hoovana Bosnia ja Hertsegoviina soovi blokiga liituda, kartmata samas nõuda institutsionaalseid reforme ja kõikjal lokkava korruptsiooni ohjeldamist.
Diplomaat pidas seejuures oluliseks, et naaberriigile Serbiale seataks üheks peatingimuseks liikumisel ELi suunas toetust ühtsele Bosniale ja Hertsegoviinale.