Kreeka tahab Saksamaalt Teise maailmasõja eest kompensatsiooni

Kreeka tahab Saksamaalt Teise maailmasõja eest kompensatsiooni Foto: SCANPIX

Võlakoorma all ägavas Kreekas on valitsus arutamas, kas nad peaksid Saksamaalt küsima Teise maailmasõja kahjude kompenseerimist.

See teema kerkis üles juba selle aasta aprillis, kui Kreekas avaldati raport, mille kohaselt Saksamaa on Kreekale sõjaaegsete hävitamiste ja kannatuste eest võlgu 162 miljardit eurot, edastab The New York Times.

Kreeka meedias on igal nädalal mõni kirjutis, kus arutatakse 1941 – 1945 kestnud natside okupatsiooni kompensatsiooni üle.

Osad rahandusasjatundjad on veendunud, et sõjakompensatsioon on tähtis aspekt, kui Kreeka hakkab läbirääkimisi pidama Rahvusvahelise valuutafondi, Euroopa Liidu institutsioonide ja Euroopa Keskpangaga.

Osade kreeklaste arvates peaks Saksamaa ennem maksma sõjakahjude eest kompensatsiooni kui Kreekalt  karmimat kokkuhoiurežiimi nõudma hakatakse.

«Mitte kõik kreeklased ei maksa ausalt makse. See ei ole veel kõik, mida nad meile tegid,» sõnas kreeklane Giannis Syngelakis.

Syngelakis andis ajakirjanikele intervjuu selle puu juures, kus ta isa natsi-Saksamaa sõdurite poolt 70 aastat tagasi maha lasti. Syngelakise kodukohas Amiras tapsid sakslased 1943. aastal kahe päeva jooksul rohkem kui 400 inimest.

Arvud, kui palju Kreeka natsi-Saksamaa tõttu kahju sai, on vahelduvad.

Sel kevadel mainitud summa 160 miljonit dollarit katab osade arvates vaid Kreeka tollase infrastruktuuri hävitamise.

Selle summa käis välja 91-aastane parlamendisaadik Manolis Glezos, kes oli vastupanuvõitleja.

See summa oleks pool Kreeka praegusest võlast.

Kreeka opositsioonipartei Syriza juht Alexis Tsipras tõstatas samuti kompensatsiooniteema.

Lisaks soovivad eraisikutest kreeklased saada kahjutasu hävinud vara eest.

1960. aastal maksis Lääne-Saksamaa Kreekale sõjakompensatsiooni, mis nüüdisrahas on 250 miljonit eurot. Kompensatsiooniteema kerkis uuesti üles 2010. aastal, kui Kreekas oli rahanduskriis ning vajas rahalist abi.

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble soovitas kreeklastel unustada sõjakompensatsioon ning keskenduda majandus uuendamisele. Tema sõnul lõpetati kompensatsiooniteema aastaid tagasi.

Kreeka välisminister Dimitris Avrampoulos teatas selle aasta alguses, et sõjakompensatsioonil ei ole mitte midagi tegemist Kreeka nüüdse rahanduskriisiga ning kompensatsiooni üle peaks otsustama rahvusvaheline kohus.

Kreeklastele tegi Teise maailmasõja ajal enim meelehärmi see, et natsid viisid Kreekast Saksamaale toiduaineid ning kreeklased olid näljas. Teise maailmasõja ajal kaotas nälja tõttu elu umbes 300 000 kreeklast.

Kreeklased lõid vastupanuliikumise, kuid selle tegevuse jälile jõudsid sakslased üsna pea. Kättemaksuks tehti rünnakuid 1500 asulale nagu Amira.