/nginx/o/2013/10/08/2525244t1he17f.jpg)
Nobeli preemiate jagamine jätkub täna füüsika auhinna saajate teatavaks tegemisega.
Nobeli füüsikapreemia läheb Higgsi bosoni uurijatele?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On välja pakutud, et selle saavad Higgsi bosoni uurijad, edastab Helsingin Sanomat.
Asjatundjate sõnul võib probleemiks kujuneda see, et kui Higgsi bosoni uuringute eest tuleks auhind anda viiele teadlasele. Nobeli auhinna reeglite kohaselt saab aga anda kuni kolmele.
Teadusväljaanne The Scientific American tegi teadlaste seas küsitluse ja enamik teadlastest annaks Nobeli füüsikapreemia Higgsi bosoni uurijale, belglasele Francois Englertile. See teadlane uuris ka niinimetatud Higgsi välja. Englertiga uuris seda koos kolleegi Robert Broutiga, kes suri kaks aastat tagasi.
Kuid Nobeli füüsikapreemia võivad saada ka itaallane Fabiola Gianotti ja ameeriklane Joseph Incandela. Nende juhitud teadlastegrupp tegi Šveitsis Euroopa tuumauuringute keskuses CERNis katseid ja sai kindlad tõendid Higgsi bosoni kohta.
Samas ei ole välistatud, et see preemia läheb Higgsi bosoni uurjate asemel hoopis jaapanlasele Hideo Hosonole, kes on materjaliteadlane ning kes avastas raual põhinevad superjuhid.
Tugevad kandidaadid on ka eksoplaneetide uurijad Geoffrey Marcy, Michael Mayor ja Didier Queloz.
Elementaarosakeste standarmudeli kohaselt annab Higgsi boson kõikidele teistele osakestele massi. Higgsi bosoni puhul on tegemist väga ebastabiilse osakesega, msi laguneb kohepärast tekkimist.
Higgsi bosoni olemasolu ennustas 1964. aastal Briti füüsik Peter Higgs.
Nobeli preemia asutas Rootsi tööstur, keemik ja dünamiidi leiutaja Alfred Nobel.