/nginx/o/2013/10/08/2525706t1hbc7e.jpg)
Soome Rahvusarhiiv on teinud aastaid koostööd Vene arhiiviametnikega, et pääseda ligi Soome ajaloos tähtsaid aastaid 1953-1956 puudutavatele materjalidele.
KGB arhiivid avanevad Soome ajaloolastele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa hoidis luureteenistuse arhiive salajasena 50 aastat, vahendas yle.fi. Ka pärast aastakümnete möödumist läheb nende avamiseks vaja eriotsust.
Rahvusarhiiv allkirjastas mullu kevadel arhiivide koostööleppe, millest võttis osa FSB arhiivide ja infotehnoloogia eest vastutav kindralleitnant Vassili Hristoforov. «Vene riigiduuma delegatsiooni kuulunud Hristoforov rääkis, et leping avab koostöövõimalusi ka FSB arhiiviga,» rääkis Rahvusarhiivi peadirektor Jussi Nuorteva telesaates A-studio.
Viimastel nädalatel on Rahvusarhiivi esindajad pidanud läbirääkimisi otsa FSB arhiiviga ja võtnud läbi küsimusi, mis huvitavad soomlasi enim.
Nuorteva sõnul tahetakse eriti keskenduda Jossif Stalini surmale järgnenud aastatele 1953-1956. Nende aastate sisse mahub Nõukogude Liidule 50. aastaks sõjaväebaasiks renditud Porkkala tagasisaamine, Urho Kaleva Kekkoneni tõus presidendiks ja ametiühingute keskliidu (SAK) ajalooline üldstreik.
Ungaris surusid Nõukogude Liidu väed 1956. aastal maha ülestõusu, Egiptuses lahvatas samal aastal Suessi kriis.
Nõukogude Liidu julgeolekukomitee (KGB) hoidis silma peal kõigil neil sündmustel ja soomlaste reaktsioonidel.
«Sündmused on äratanud ajaloouurimises palju tähelepanu, kuid meil pole olnud võimalik hinnata igast küljest vaadatuna seda, millele Nõukogude Liidu otsused põhinesid. FSB arhiivi abiga võime saada sellele väga tähelepanuväärset lisateavet,» jutustas Nuorteva.
Soome ajaloolased loodavad, et esmane tutvus Vene arhiivimaterjalidega algab hiljemalt järgmisel kevadel.
Turu Ülikooli professori Kimmo Rentola sõnul on ammu teada, et KGB sekkus aktiivselt muu hulgas presidendivalimistesse. Soomes diplomaadina töötanud KGB ohvitser Viktor Vladimirov kirjutab mälestusteraamatus, et Porkkala tagastamisega taheti anda presidendivalimistega seoses plusspunkte Kekkonenile.
Pärast valimistulemuse selgumist saatis Venemaa Helsingi saatkond Nõukogude Liitu noodi, milles tõi esile enda teeneid Kekkoneni edu taga. Vladimirovi ennustas, et vastav paber saab kunagi ka avalikuks.
Professor Rentola rõhutas, et kõik, mis puudutab Kekkoneni suhteid Nõukogude Liiduga, on huvipakkuv.
Palju huvitavaid arhiivimaterjale on veel lukkude taga. Nii näiteks pakub Soome teadlastele huvi Ida-Saksa luureteenistuse Stasi tegevus. Samas rõhutavad nii Rentola kui Nuorteva, et KGB-ga võrreldes oli Stasi Soomes pisitegija.