Venemaal jätkuvad inimõiguste rikkumised võib saada takistuseks viisavabadusleppe ratifitseerimisele Euroopa Parlamendis, ütles Euroopa Liidu uus esindaja Moskvas Vygaudas Ušackas.
Diplomaat: EL-Vene viisavabadus võib jääda inimõiguste taha
8. oktoober 2013, 15:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei pea õigeks vaid ühele suheteaspektile keskendumist ja muu kõrvalejätmist. Me oleme häälestunud pikaajalisele partnerlusele Venemaaga kõikides valdkondades - majanduses, poliitikas, inimestevahelistes kontaktides,» rääkis leedulasest diplomaat usutluses Vene ajalehele Kommersant.
«Inimõigused on läbiv teema. Meie seisukohast on tõeline usaldus võimalik siis, kui pooled jagavad ühiseid väärtusi. Üksnes austades inimväärikust, järgides vähemuste õigusi ja kodanikevabadusi, sealhulgas poliitilisi, võime me üheskoos sammuda meie ühise eesmärgi poole,» jätkas ta.
«Lõppude lõpuks ega siis otsustajaks ei ole ainult Euroopa ametnikud või nende Vene kolleegid. Oma sõna tuleb öelda ka parlamentide liikmetel. Meie poolt on selleks Euroopa Parlament ja 28 liikmesriigi parlamendid. Neil tuleb leppeid ratifitseerida. Aga nende kui kodanike valitud esindajate jaoks on inimõigused võtmetähtsusega,» rääkis Ušackas.
2011. aastal leppisid Venemaa ja EL kokku mitmes ühises sammus viisavabaduse saavutamiseks. Küsimused koondati nelja blokki: julgeolek ja reisidokumendid, migratsiooni ja põgenike probleem, korruptsioon ja korrakaitsejõudude koostöö, välissidemed ja õiguskaitse.