Läti pealinna võimud otsustasid rahutuste kartuses keelata kümne päeva pärast tähistataval leegionäride päeval kõik üritused vabadusmonumendi juures.
Leegionäride päeval ei tohi Riia vabadusplatsil meelt avaldada
6. märts 2010, 11:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnavolikogu rahvakogunemiste, marsside ja meeleavalduste komisjoni otsus põhineb julgeolekustruktuuride soovitusel, edastas LETA.
Riia linnavõimudele on seni esitatud kolm taotlust ürituse korraldamiseks kesklinnas asuva vabadusmonumendi juures 16. märtsil, mida mitteametlikult tähistatakse leegionäride päevana.
Neist esimese esitasid veteranid-rahvuslased, teise valitsusvastased vasakpoolsed ja kolmanda antifašistid.
Läti leegionäride päeva tähistavad endised Läti SS leegioni võitlejad, kes võitsid 16. märtsil 1944. aastal Velikaja jõel peetud lahingu Punaarmee vastu.
1998. aastal lisati see Läti sõdurite mälestamispäevana ka Läti ametlike tähtpäevade loetellu, kuid rahvusvahelise ja venekeelse elanikkonna survel kustutati juba järgmisel aastal riiklike tähtpäevade nimekirjast.
1943. aastal Hitleri korraldusel asutatud ja Relva-SSi koosseisu kuulunud Läti leegion polnud vabatahtlike üksus, nagu Natsi-Saksamaa seda kujutada üritas, sest valdavalt moodustasid kahe diviisi isikkoosseisu sundmobilisatsiooni käigus värvatud mehed.