Enamik taanlasi Muhamedi pilapiltide pärast ei vabandaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Jürgen Tamme
Copy
Taani karikaturisti Kurt Westergaardi pommikujulise pearätiga prohvet Muhamed tõi islamimaades kaasa ulatuslikud protestid.
Taani karikaturisti Kurt Westergaardi pommikujulise pearätiga prohvet Muhamed tõi islamimaades kaasa ulatuslikud protestid. Foto: SCANPIX

Enamik taanlasi ei toeta 2008. aastal skandaalsed karikatuurid prohvet Muhamedist avaldanud ajalehe Politikeni otsust paluda moslemite solvamise pärast andeks.


Möödunud nädalal läbiviidud arvamusküsitluse tulemuste kohaselt leidis 51 protsenti küsitletutest, et ajaleht poleks karikatuuride pärast pidanud vabandama, 31 protsenti uuringus osalenud inimestest leidis, et ajalehe toimetus käitus õigesti, vahendas AFP.

Megafoni instituudi küsitluses osalenud 1009 inimesest 14 protsenti leidis, et ajelehe otsus moslemite ees vabandada pole ei halb ega hea, ülejäänud keeldusid küsimusele vastamisest.

Taanis poliitikud ja teised ajalehed, muu hulgas pilapildid esimesena avaldanud Jyllands-Posten reageerisid karmilt Politikeni otsusele ning mõistsid selle hukka.

Eelmise aasta augustis nõudis islamiühendusi esindanud Saudi Araabia advokaat üheteistkümnelt Taani väljaandelt karikatuuride eemaldamist oma kodulehelt, vabandust ja lubadust, et neid pilte enam ei avaldata.

Kokkuleppe võimalusest haaras kinni vaid Politikeni toimetus, mis vältis seeläbi kohtusse kaebamist.

2005. aasta septembris avaldati Jyllands-Postenis 12 Muhamedi-teemalist pilapilti. Kõige tuntumaks sai aga Westergaardi illustratsioon, kus ta kujutas prohvet Muhamedi pead katvat turbanit pommina.

Pärast Jyllands-Postenit ilmusid kõnealused karikatuurid paljudes teistes lehtedes, kutsudes moslemimaailmas üles ulatuslikke proteste, sest islam ei luba prohvet Muhamedi kujutada.

Märksõnad

Tagasi üles