Täna möödub 51 aastat tiibetlaste ülestõusust Puna-Hiina võimude vastu, mille järel langes unikaalse kultuuri- ja looduskeskkonnaga Tiibet üha tugevamasse kommunistliku suurriigi haardesse.
Lämmatatud Tiibet meenutab vastuhaku aastapäeva
1950. aastal oli jõud ülekaalukalt hiinlaste Rahva Vabastusarmee kasuks, kelle sõdurid mägise maa territooriumi vallutasid. Üheksa aasta pärast puhkesid piirkonnas aga massirahutused, kuid meeleheitlik ülestõus loodetud tulemust ei toonud.
Tiibeti pagulaste sõnul tapeti 1959. aasta vastuhaku mahasurumise käigus üle 80 000 inimese. Tänavalahingutes hävitas Vabastusarmee kahuritulega suure osa ajaloolisest pealinnast Lhasast.
Ülestõusu järel oli Tiibeti 14. usujuht ehk dalai-laama, kodanikunimega Jetsun Jamphel Ngawang Lobsang Yeshe Tenzin Gyatso sunnitud põgenema Indiasse, kus elab eksiilis tänaseni.
Tiibeti eksiilvalitsuse enesemääramise katsed pole soovitud tulemust toonud, sest kommunistliku suurriigi valitsus on välistanud igasuguse Tiibeti sõltumatuse, sealhulgas ka piirkonna poolautonoomia. Nende sõnul on Tiibet Hiina ajalooline territoorium, mis pole kunagi olnud iseseisev.
Tema Pühaduse dalai-laama hinnangul on vähe lootust Tiibeti küsimuse lahendamiseks. Seejuures julgustas usujuht oma kaasmaalasi külastama vabas maailmas asuvaid Tiibeti kogukondi.
«Kuigi olen selgelt väljendanud Tiibeti püüdlusi... pole me saavutanud ühtegi konkreetset tulemust,» möönis 74-aastane dalai-laama, keda Hiina võimud süüdistavad püüdlustes vallandada piirkonnas kaos, vahendas uudisteagentuur AFP. «Arvestades praeguse Hiina juhtkonna suhtumist, on kiire tulemuse saavutamiseks vähe lootust.»
Täna süüdatakse kõikjal maailmas Tiibeti toetuseks küünlad. Ka riigikogu Tiibeti toetusgrupp kutsub kõiki üles süütama kodudes küünlad väljendamaks tuge Hiina Rahvavabariigi poolt okupeeritud ja rõhutud Tiibeti rahvale.
«Küünla süütamise ja nende sündmuste peale mõtlemisega tõestame, et maailm ei ole unustanud ebaõigluse ja vägivalla käes kannatavat kultuurrahvast,» märkis toetusrühma liige Silver Meikar.