Saada vihje

Iisraeli minister: asunduspoliitika ajab valitsuse lõhki

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Jürgen Tamme
Copy
Ehitustegevus Ida-Jeruusalemmas asuvas Ramat Shlomo piirkonnas.
Ehitustegevus Ida-Jeruusalemmas asuvas Ramat Shlomo piirkonnas. Foto: SCANPIX

Iisraeli Tööparteisse kuuluva põllumajandusministri Shalom Simhoni sõnul võib kava rajada okupeeritud Ida-Jeruusalemma 1600 uut elamut valitsuse lõhki ajada.


«Tööpartei liikmetel on aina enam ja enam raskusi osaleda koalitsioonivalitsuse töös, millega nad ühinesid kavatsusega alustada palestiinlastega taas rahuprotsessi,» ütles Shimon armeeraadiole antud usutluses, viidates 2008. aasta detsembris Gaza sõja tõttu takerdunud Lähis-Ida rahukõnelustele, vahendas uudisteagentuur AFP.

«[USA asepresidendi Joe] Bideni viha on õigustatud. [Iisrael] on teinud suure vea ja nüüd on aeg maksta,» lisas minister viidates sel nädalal Iisraeli külastanud Ühendriikide asepresidendile, kes üritab Lähis-Ida rahukõnelusi uuesti käima panna.

Iisraeli siseministeerium teatas teisipäeval, et on heaks kiitnud kava, mis näeb ette 1600 hoone ehitamist Ida-Jeruusalemma, mida palestiinlased soovivad enda tulevase riigi pealinnaks.

Iisraeli lähim liitlane rahvusvahelisel areenil USA ei tunnista asunduste laiendamise seaduslikkust ja nõuab selle lõpetamist, et Lähis-Ida rahulepinguga edasi minna. USA on Iisraelilt nõudnud juudiasunduste ehitamise täielikku peatamist Ida-Jeruusalemma ja Jordani jõe läänekalda okupatsioonitsoonides.

1967. aasta konflikti käigus okupeerisid Iisraeli väeüksused Palestiina territooriumi, sealhulgas Ida-Jeruusalemma, Golani kõrgendiku ja Jordani jõe läänekalda. Läänekaldal ja Ida-Jeruusalemmas elab üle poole miljoni iisraellase.

Alates okupatsiooni algusest on Läänekaldale ja Ida-Jeruusalemma kolinud umbes pool miljonit juudi asunikku ja piirkonda on rajatud üle 100 asunduse, mis on rahvusvahelise õigusega vastuolus.

Tagasi üles