/nginx/o/2010/03/10/329581t1h369c.jpg)
Vene inimõiguslane Ljudmilla Aleksejeva nentis, et kodanikualgatust on Venemaal rohkem kui arvata võis ning ennustab, et rahva laialdase vastuseisu tõttu loobuvad ka Moskva võimud kavatsusest riputada tänavusel võidupühal linna Stalini portreed.
Ljudmilla Aleksejeva: kodanikuühiskond tõstab Venemaal pead
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas ei pea Aleksejeva Venemaad kaugeltki mitte demokraatlikuks riigiks, teatas Avatud Eesti Fond.
«Ehkki Venemaa kodanikuühiskond on valitsuse surve tõttu moonutatud, õnnestub kodanikuliikumistel üksikutel juhtudel ka võimudele vastu seista,» märkis Aleksejeva.
Tuntud inimõiguslase sõnul ei kajastu suur osa Venemaa kodanikuliikumisi statistikas, sest seadused on teinud mittetulundusühingute asutamise ja töös hoidmise äärmiselt keeruliseks. Seetõttu tegutsevad huvigrupid ja liikumised sageli vabade võrgustikena, hoides enamasti sidet interneti teel.
Aleksejeva, kes on võrrelnud internetti nõukogude-aegse sõltumatu kirjanduse samizdat'iga, usub interneti jõudu demokraatiameelsete inimeste ühendamisel. «Kui nõukogude võimud ei suutnud hävitada samizdat'i, siis praegused Vene võimud internetti ammugi mitte,» sõnas Aleksejeva tänasel kohtumisel, lisades naljatades, et KGB töötas omal ajal märksa tõhusamalt kui FSB täna.
Ehkki Aleksejeva usub kodanikualgatuse tärkamisse, ei ole tõeline kodanikuühiskond tema sõnul siiski võimalik olukorras, kus vaesus puudutab ligi 80 protsenti elanikke. «Inimestel, kes peavad iga päev mõtlema, mille eest lastele riideid osta ja neid kooli saata, ei ole aega tegeleda kodanikuõigustega,» märkis Aleksejeva. Samuti ei aita kodanikuühiskonna arengule kaasa fakt, et valdav osa elanikkonnast saab infot vaid võimude poolt kontrollitud massimeediakanalitest.
Inimõiguste kaitsja ja endine nõukogude dissident Ljudmilla Aleksejeva viibib Eestis Avatud Eesti Fondi kutsel. Täna toimunud arutelu oli esimene sarjast Venemaa Hääled, mille raames on Eestisse sel aastal oodata veel mitmeid Venemaa inimõiguslasi ja kodanikuaktiviste.