Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Rasmussen: NATO vajab raketikaitsesüsteemi

Anders Fogh Rasmussen. FOTO: Reuters/ScanPix

NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni kinnitusel vajab allianss heidutavat raketikaitsesüsteemi, kuid kinnitas samas, et see pole suunatud Venemaa vastu.


«Me peame välja töötama efektiivse raketikaitse,» lausus Rasmussen AFP vahendusel Varssavis toimunud rahvusvahelisel konverentsil. «Lähiaastatel me seisame ilmselt silmitsi veel mitmete riikide ja võimalik, et ka mõnede valitsusväliste osalejatega, kes on relvastatud pikamaarakettidega ja omavad tuumavõimekust.»

Ühendriikide president Barack Obama otsustas möödunud aastal loobuda raketikilbi osiste paigutamisest Poola ja Tšehhi territooriumile. Seejuures on USA kinnitanud, et uus lahendus luua Iraanist lähtuva võiva raketiohu vastu lühi- ja keskmaarakettide tõrjesüsteem pole suunatud Venemaa vastu.

«Ma rõhutan, et NATO pole Venemaale oht ja NATO ei valluta kunagi Venemaad,» lisas Rasmussen, kes kinnitas Venemaa uut sõjalist doktriini kommenteerides, et see ei kajasta tänapäeva maailma ning sisaldab väga vananenud nägemust NATOst ja NATO rollist.

Mullu vastu võetud dokumendis viidati asjaolule, et NATO liikmesriikide sõjaline infrastruktuur liigub üha lähemale Venemaa Föderatsiooni piiridele, mistõttu on NATO peamine oht Venemaa julgeolekule.

Rasmusseni sõnul jagab ta nägemust tuumarelvavabast maailmast, kuid samas möönis peasekretär, et tuumarelvad jäävad ka edaspidi oluliseks heidutusrelvaks.

«Niikaua kui meil on tuumarelv ning me teame, et on riike ja valitsusväliseid osalejaid, kes soovivad omandada sellist tuumavõimsust, arvan ma, et tuumavõimekus peaks olema osa meie heidutuspoliitikast.»

Viimastel aastatel on lääneriikide ja Venemaa suhteid varjutanud alliansi laienemine Venemaa idapiiridele, mis on ärritanud Kremli võimueliiti. Rasmusseni sõnul tuleks aga Venemaad positiivsemalt hõlmata ja kaasata rohkem aruteludesse.

Tagasi üles
Back