/nginx/o/2008/07/31/61247t1hfc4e.jpg)
Türgi konstitutsioonikohus otsustas eile õhtul mitte keelata võimuloleva islamimeelse Õigluse ja Arengu Partei (AKP) tegevust, mida riiklik süüdistaja nimetas ilmaliku korra vastaseks, ent vähendas siiski tervelt poole võrra erakonna eelarvet.
Türgi valitsuspartei vältis keelu alla sattumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AKP pääses siiski vaid ülinapilt, sest selle keelustamise poolt hääletas kuus kohtunikku vajaliku seitsme asemel, samas kui vastu oli vaid viis, vahendas BBC News.
Konstitutsioonikohtu president märkis otsust ette lugedes, et võimuparteile anti finantssanktsioonidega «tõsine hoiatus.
Türgi viimased valimised suure häälteenamusega võitnud valitsuserakonna esindajad tõrjusid kohtus süüdistusi, nagu üritaks nad varjatult luua islamistlikku riiki. Enda vastu alustatud protsessi nimetasid nad hoopis rünnakuks demokraatia vastu.
AKP on tekitanud ühiskonnas palju vastuolusid oma väidetava islamimeelsusega ning viimane tõsisem skandaal puudutas katset lubada naistel kanda ülikoolides pearätte, mille ülemkohus tunnistas alles möödunud kuul põhiseadusvastaseks.
Türgi ilmaliku eliidi selja taga seisab ka mõjukas sõjavägi, mis näeb endas Mustafa Kemal Atatürki moodsa riigi alustalade kaitsjat. Minevikus on armee kukutanud mitu valitsust liigse islamimeelsuse pärast.
1960. aastatest alates on riigis keelatud üle paarikümne partei, mis kohtu hinnangul ohustasid ilmalikku riigikorda, kuid ükski neist ei olnud sel hetkel valitsuses tugevalt domineerival positsioonil.