Kuigi Eestis sõi kärpehunt värske kahenädalase isapuhkuse ära ühe esimese asjana, nõuavad europarlamendi saadikud sellise puhkuse lisamist direktiivi, mis muudaks selle taaskehtestamise kohustuslikuks ka meie riigile.
Brüssel võib Eestile taas isapuhkuse peale suruda
25. märts 2010, 12:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Isapuhkust värskelt lapse ilmale toonud naise kaasale nõutab rasedate ning äsja sünnitanud või rinnaga toitvate töötajate tervishoidu käsitleva raporti koostanud Portugali sotsialist Edite Estrela.
Seda ideed toetavad lisaks Estrela enda sotsidest fraktsioonikaaslastele ka teised vasakpoolsed – rohelised ja kommunistid – ning liberaalid. Vastu on aga europarlamendi suurim fraktsioon konservatiivid ja neist eraldunud Briti konservatiivid, kes tahaksid jääda pigem Euroopa Liidu Nõukogu pakutud seisukohale ja isapuhkust liikmesmaadele kohustuslikuks mitte teha.
Liberaalide fraktsiooni huve esindas selle raporti variraportöörina Keskerakonna eurosaadik Siiri Oviir. «Tegemist on lapse teise vanemaga,» põhjendas ta eile Brüsselis ajakirjanikele liberaalide toetust isapuhkusele. «Ja kui me räägime ema tervise säilitamisest pärast sünnitust, siis kes saaks veel enam anda emale tuge kui mitte lapse isa.»
Oviir meenutas ka, et Estrela esimesele samateemalisele raportile hääletasid liberaalid vastu. «Liberaalidena ei toetanud me isapuhkuse kohustuslikuks muutmist,» selgitas ta. «Pooldame paindlikumat varianti. See tähendab, et isal on õigus võtta puhkust, ja sellisel juhul on see täielikult tasustatud. Iga mõtlev isa kasutab täistasustatud puhkuse ära 99 juhul 100st.»
Isapuhkuse kohustuslikuks muutmist, mida nägi ette Estrela raporti eelmine versioon, pidas Oviir liialt radikaalseks. «Kui meil oleks isapuhkus kohustuslik, siis kuidas me seda rakendaksime?» küsis ta. «Kas me näeksime isadele ette karistuse, kui nad puhkust ei võta?»
Oviiri sõnul on tähtis aspekt seegi, et direktiiv annaks ka füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIEdele) õiguse riigi tasustatud rasedus- ja sünnituspuhkusele. «FIEd on täpselt samasugused töötajad ja maksumaksjad kõikides liikmesriikides. Ei oleks õiglane jätta nad välja selle direktiivi käsitlusalast,» märkis ta.
Rohkem kui isade kahenädalane puhkus või FIEde küsimus kütab Brüsselis aga kirgi rasedus- ja sünnituspuhkuse enda pikendamine. Praegu näevad ELi ühised reeglid ette, et iga liikmesmaa peab andma naisele vähemalt 14 nädalat rasedus- ja sünnituspuhkust. Soovi korral võivad riigid ise seda perioodi ka pikendada. Näiteks Eestis kestab see puhkus juba praegu 20 nädalat.
Euroopa Liidu Nõukogu soovib nüüd pikendada ELi maade minimaalset dekreediperioodi 18 nädalani. Estrela raport aga nõuab 20 nädalat.
Sotsist raportöör rõhutas eile, et ennekõike on küsimus töötavate emade tervise hoidmises ja tööohutuse edendamises.
Sarnaselt mitme samal üritusel esinenud variraportööriga meenutas Estrela, et Maailma Terviseorganisatsioon soovitab naisele sünnituseks valmistumiseks ja sellest taastumiseks isegi pikemat perioodi ehk 24 nädalat.
Estrela viitas ka statistikale, mis näitab, et eurooplased tahaksid tegelikult märksa rohkem lapsi, kui nad tegelikult saavad. Kui praegu kasvab keskmises Euroopa peres 1,5 last ja ühiskonna normaalseks taastootmiseks oleks vaja keskmiselt 2,1 last, siis küsitlustele vastates ütlevad eurooplased kõige sagedamini, et tahaksid kolme last.
«Peresid ei tohi laste saamise eest karistada,» ütles Estrela selgituseks, miks ta nõuab ka rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal emale tema tööajal saadud täispalga maksmist.
Nii isapuhkusele kui 20-nädalasele miinimumdekreedile vastu seisvaid konservatiive variraportöörina esindanud Slovakkia saadik Anna Zaborska meenutas eile omakorda, et küsimuses pole saavutatud konsensust ning mitu liikmesmaad on Estrela ideele vastu. Zaborska sõnul oleks hüpe 14-lt 20-le liialt järsk ja edasi tuleks liikuda mõõdukamalt.
Briti konservatiivide variraportööri Marina Yannakoudakise hinnangul võiks pikem dekreetpuhkus halvendada naiste positsiooni tööjõuturul, sest tööotsijatest võidakse eelistada pigem mehi, kelle puhul pole ohtu, et nad jäävad lapsesaamise tõttu väga pikalt eemale.
Ka Zaborska arvas, et nii võib tendents näha lastesaamist takistusena naiste töölevõtul veelgi süveneda.
Praegu jagunevad Estrela soovituste pooldajad ja vastased europarlamendis umbes pooleks.
Juhul kui need peaksid pälvima parlamendi heakskiidu, jääb alles kaks võimalust: need parandused kas lisatakse direktiivi või peavad parlament ja euroliidu nõukogu hakkama otsima kompromissi lepitusmenetlusest.
Mis on rasedus- ja sünnituspuhkus?
• Rahvasuus ka dekreetpuhkuseks kutsutav rasedus- ja sünnituspuhkus pole seesama, mis lapsehoolduspuhkus ehk periood, kui vanem saab lapsega kodus olles ema- või isapalka.
• Rasedus- ja sünnituspuhkusele on õigus ainult emal ning see on ennekõike seotud tema enda tervisliku seisundi muutustega seoses lapse ilmaletoomisega.
• Eesti seaduste järgi on naisel õigus saada 140 päeva ehk 20 nädalat rasedus- ja sünnituspuhkust. Puhkusele võib lapseootel naine minna 70–30 päeva enne oodatavat sünnituskuupäeva.
• Kui naine läheb dekreeti vähem kui 30 päeva enne sünnitust, arvestatakse need päevad tema 140 täistasustatud rasedus- ja sünnituspuhkuse ajast maha.
Allikas: www.eesti.ee, PM