Vene peaminister Vladimir Putin kohtus reedel Leedu ametivenna Andrius Kubiliusega ning kutsus üles parandama suhteid kahe riigi vahel, ehkki vestluse käigus vahetati ka varjatud teravusi.
Putin kohtus Leedu peaministriga
Kahe riigi valitsusjuhtide esimesel kohtumisel kuue aasta jooksul räägiti nii koostöövõimalustest infrastruktuuri ja energeetika vallas kui ka ajaloost, vahendasid uudisteagentuurid.
Putini sõnul on palju asju, mida tuleks taaselustada kahe riigi vahel, viidates seejuures nii kultuurile kui ka spordile. Vene valitsusjuht märkis seejuures, et ta on kunagi Nõukogude ajal võitnud Leedus samboturniiri. Seda võitluskunsti kasutasid treeningutel ka KGB agendid.
Leedu peaminister kutsus oma kolleegi osalema juuni alguses Leedus toimuval Läänemere riikide nõukogul. «Ma muidugi ei saa teile praegu pakkuda mingisugust samboturniiri, kuid ehk õnnestub meil üks selline organiseerida,» lisas ta.
Putin torkis kolleegi ka sellega, et Leedu oli sunnitud paluma ELilt abi Ignalina tuumajaama sulgemiseks, vahendas AFP. Samas pakkus ta välja võimaluse, et riik võiks osaleda nüüd hoopis Kaliningradi oblastisse plaanitava tuumajaama rajamisel.
Kubilius vastas sellele, et Leedu eesmärgiks on uue tuumajaama ehitamine Visaginase linna ega kaalu osalemist teistes regiooni tuumaprojektides. Leedu huvitub tema sõnul Balti elektrituru loomisest ja selle integreerimisest Euroopa võrku, edastas ELTA.
Leedu peaminister väljendas samas sügavat muret võimaliku saasteohu pärast, mis lähtub Kaliningradi oblastist Kura säärele ja keskkonnale üldisemalt.
Putin aga tundis huvi selle vastu, kuidas reageeriks Leedu valitsus, kui Venemaa otsustaks osta naftakompanii PKN Orlen Lietuva - sellel teemal ei hakanud Kubilius arutelu arendama, mainides vaid, et ettevõtte Poola omanikud on kinnitanud, et ei kavatse seda müüa.
ELTA teatel tuli kohtumisel kõne alla ka keeruline ajalooküsimus.
Leedu peaminister hindas positiivselt Putini kavatsust austada Katõni veresauna ohvreid ning viia aprilli alguses koos Poola peaministri Donald Tuskiga memoriaalile lilli. Sellega seoses avaldas ta lootust, et Venemaa hakkab muutma ka oma suhtumist kahe aastakümne tagustesse 13. jaanuari veristesse sündmustesse.
Putin seevastu pakkus välja võimaluse, et tuleks hakata pidama ühiseid usaldusfoorumeid, nagu Venemaa on juba Tšehhi ja Poolaga alustanud, et keerulised ajalooalased küsimused kuni ühiste arusaamade tekkimiseni läbi arutataks.