NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kutsus rahvusvahelisel Brüsseli foorumil alliansi liikmeid panustama enam uue raketitõrjesüsteemi rajamisse, mis tema arvates võiks kaitsta nii USA liitlasi kui ka Venemaad.
NATO juht kehutas uut raketikilpi koos Venemaaga rajama
28. märts 2010, 12:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ramsusseni sõnul on ballistiliste rakettide levik maailmas reaalne ja need võivad ähvardada NATO alasid, vahendas
foorumil kuuldut. NATO juhi arvates võiks aga raketiohu tõrjumine olla ka allianssi ja Venemaad lähendavaks eesmärgiks.
Taanlase hinnangul looks see uue dünaamika Euroopa julgeolekus. Venemaa kaasamine raketikilpi, mis ideaalis ulatuks Vancouverist Vladivostokini, oleks tema sõnul suure poliitilise sümboolsusega ja näitaks selle maa kuulumist Euro-Atlandi perre.
NATO novembrikuine tippkohtumine on Rasmusseni sõnul tähtajaks, milleks tuleks paika panna kindlad uue integreeritud raketitõrjesüsteemi rajamise plaanid. Senised arvestused pakuvad sellise «julgeolekukatuse» ehitamise hinnaks üle 20 miljardi dollari, vahendas AFP uudisteagentuur.
Lääneriigid on varemgi üritanud Moskvat kaasata oma raketitõrjeplaanidesse, kuid saavutanud vähe edu, sest Vene liidrid näevad selles ettepanekus pigem oma tuumaheidutusjõu õõnestamist.
Euro-Atlandi raketitõrjesüsteem pole alliansi juhi sõnul aga ainult vahend NATO maade kaitsmiseks rünnaku vastu, vaid see oleks võimalus Euroopale demonstreerida ka oma valmisolekut investeerida võimekusse, mida on vaja enda kaitsmiseks.
NATO peasekretär pööras sellega Brüsseli foorumil tähelepanu Euroopa riikide kaitse-eelarvete ebapiisavusele, mis oli AFP hinnangul sihitud eeskätt selliste suurmaade, nagu Saksamaa, Itaalia ja Hispaania vastu, kes jäävad märgatavalt maha eesmärgiks seatud kahest protsendist sisemajanduse kogutoodangust.
Ent majanduskriisi tingimustes eelarveraskustesse sattunud Suurbritannia ja Prantsusmaa olid ilmselt samuti taanlase mõtetes, kui ta märkis, et ehkki Lissaboni leping pakub euroliidule tugevama kaitse- ja julgeolekupoliitilise mõõtme, jääb see konkreetsete sõjaliste panusteta siiski vaid «pabertiigriks».