Soome ekspert: hirmu õhkkond Venemaal suureneb

Vene president Dmitri Medvedev eile Lubjanka metroojaamas. Foto: Reuters / Scanpix

Helsingi ülikooli Aleksanteri instituudi juhi Markku Kivineni sõnul polnud Moskvas aset leidnud terrorirünnakutel poliitilist eesmärki, küll aga suureneb hirmu õhkkond.

«Taolisel terrorismil ei saa olla konkreetset poliitilist eesmärki, kuna mingeid läbirääkimisi pole toimunud. Keskseks motiiviks on tekitada ebakindlust ja näidata, et vastupanu jätkub. Sellised rünnakud pulbitsevad tublisti ebastabiilsusest ja meeleheitest,» rääkis Kivinen MTV3 hommikuprogrammis «Huomenta Suomi».

Pärast neid rünnakuid püüab Moskva veelgi enam tugevdada haaret ümber Kaukasuse. «Need rünnakud toovad kaasa kontrolli tõhustumise, mis on suunatud Kaukasusest pärit inimestele. Lisaks levitavad rünnakud hirmu, mis on Venemaal viimasel ajal niigi suurenenud.»

Venemaa terrorismi problemaatika on seotud Kaukasuse kriisiga, mis sai alguse Nõukogude Liidu lagunemisest ja sellega seotud konfliktidest.

«Terrorismivastane sõda jätkub ja Ingušimaal ning Dagestanis on olukord muutunud hullemaks kui Tšetšeenias. Sisemine olukord seal on ebakindel nii majanduslikus kui sotsiaalses mõttes,» rääkis Kivinen.

Venemaa ametlik versioon ei tunnusta terroriste kui vabadusvõitlejaid ja nende tegevuses nähakse pigem rahvusvahelist terrorismi, mille taga on islami fundamentalism. «Lisaks räägitakse mustadest leskedest - inimestest, kes on paljust ilma jäänud. Neil pole enam mitte midagi kaotada, kuna Venemaa julgeolekujõudude terror on Kaukasuse piirkonnas nii karm,» selgitas Kivinen.

Ohvrite arv Lubjanka ja Park Kulturõ metroojaamades eile hommikul aset leidnud plahvatustes kerkis viimastel andmetel 39ni.