Seistes silmitsi luksuskodude ja ketipoodidega, on USA hiinalinnad kadumisohus, sest uued immigrandid ei suuda endale seal elamist lubada, hoiatab aasia-ameeriklaste liikumine.
Luksuskinnisvara ähvardab USA hiinalinnu
Värske uuringu järgi on välismaal sündinud elanikud muutunud vähemuseks nii New Yorgi, Bostoni kui Philadelphia hiinalinnas. 1990. aastast on kõigis kolmes kasvanud valgete elanike arv, seda hoolimata asjaolust, et valge elanikkonna osakaal neis suurlinnades üldiselt on kahanenud.
«Paljude aasia-ameeriklaste jaoks on hiinalinn oluline osa meie pärandist ja ajaloost. Kuid idaranniku hiinalinnad on kadumise äärel,» märgib Aasia Ameeriklaste Õiguskaitse ja Hariduse Fond oma raportis.
Oma panuse asiaatide lahkumisse on andnud linnaplaneerijad, kes soosivad kallite elamute ehitamist, ning väljastpoolt kogukonda pärit kaupmehed, kes on aidanud need naabruskonnad trendikaks muuta, tõdeb uuring.
Raport ei hinnanud USA läänerannikul elavate suurte hiina kogukondade olukorda, kuigi ka seal on näha laias laastus samasuguseid tendentse. Näiteks möödunud kuul tekitas vastuolulisi reaktsioone Wal-Marti poe avamine Los Angelese hiinalinnas.
Kinnisvara kallinemine on väga vastuoluline protsess paljudes USA suurlinnades. Selle toetajad osutavad kasvavale maksubaasile, jõukamate elanike elu mugavamaks muutumisele ja mõningatel juhtudel ka kahanevale kuritegevusele.
Ühendriikide ajaloo kestel on immigrandikogukonnad järk-järgult oma kontsentreeritud naabruskondadest laiali läinud. Omal ajal USA suurlinnades silma torganud kreekalinnad ja «väikesed Itaaliad» eristuvad tänapäeval ülejäänud ümbrusest vähe.
Aasia Ameeriklaste Õiguskaitse ja Hariduse Fond aga leiab, et hiinalinnad, mis tekkisid USAs 19. sajandi keskpaigas, on kaitsmist vajava ajaloolise ja kultuurilise tähtsusega ning pakuvad immigrantidele unikaalset tuge majutuse, toidu ja töö leidmisel. «Endiselt on väga reaalne vajadus nende naabruskondade järele ressursside ja võrgustike pärast, mida nood pakuvad nii uutele kui vanadele Aasia immigrantidele,» leidis fondi advokaat ja raporti autor Bethany Li.
Li sõnul tõmbavad ajaloolised hiinalinnad ka uusi immigrante, kes saavad sealt infot töövõimaluste kohta isegi siis, kui elavad ise kusagil mujal. «Vajadus on alles. Erinevus on selles, et nad ei saa seal elada,» selgitas ta.
Mõned hiinalinnad on aga juba kadunud. Li avaldas kartust, et arendusotsused muudavad aina rohkem Ameerika hiinalinnu sarnaseks Washingtoni omaga, kus pärast Verizon Centeri nimelise korvpalli- ja hokiareeni avamist 1997. aastal on järel väga vähe odavaid elamisi. Saint Louisis lammutati 1966. aastal kogu ajalooline hiinalinn, et teha ruumi Busch Memoriali staadionile, mis on praeguseks samuti lammutatud.
Üks erinevus, mille see uuring esile tõi, oli Aasia toidu restoranide osakaalu suur erinevus linnati. Kui Philadelphia hiinalinna söögikohtadest pakub suur osa endiselt Aasia toitu, siis Bostoni omas on sellised kohad vaid napis enamuses ja New Yorgi puhul on neid alla poole.
Uuring soovitab linnaplaneerijatel seada esikohale sisserändajatele taskukohased elumajad, väikeärid ja rohealad. «Põhiline viis, kuidas nende naabruskondade järkjärgulist kadumist tagasi pöörata, on ehitada maju väikese sissetulekuga inimestele ja immigrantidele, keda need kandid on toetanud põlvkondade kaupa, enne kui tipparendajad tulid kasu lõikama,» öeldakse raportis.
Hiinalinnad
• Hiinalinnad on paremate võimaluste otsingutel välismaale emigreerunud hiinlaste enklaavid, mida tänapäeval leiab nii Ameerika, Euroopa, Aasia kui ka Austraalia linnadest.
• Maailma esimene hiinalinn Binondo rajati 1594. aastal Filipiinide pealinna Manilasse. 1600. aastaks eksisteerisid hiinalinnad ka Jaapanis ja Vietnamis.
• 1970ndail, peaasjalikult Vietnami sõja ja selle eest pagulusse läinud inimeste mõjul, muutusid paljud hiinalinnad paikadeks, kus elas ka teisi Aasia rahvaid.
• Tänapäeval, kus emigratsioon Hiinast on aeglustunud, hakkavad ka hiinalinnad oma tähtsust kaotama.