USA sõdurid kiirustavad enne keeldu tätoveerima

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Afganistanis teeniv USA sõdur puhkehetkel.
Afganistanis teeniv USA sõdur puhkehetkel. Foto: Reuters/ScanPix

USA maaväe peagi valmiv uus määrustik on ajanud tätoveerimissalongidesse rohkelt sõdureid, kes tahavad kehakaunistused allapoole põlvi ja küünarnukke ära teha enne, kui need keelatakse.

Praegu on maaväelastele keelatud tätoveeringud pea piirkonnas, kuid lubatud jalgadel ja kätel. Uutele värvatavatele laieneb veel ka kaelatätoveeringute keeld.

Paljusid sõdureid häirib mõte uuest keelust. «Kes meie tätoveeringuid näeb?» küsis 21-aastane lahinginsener, reamees Cody Hartman, kes lasi oma vasakule käele hiljuti tätoveerida Chevrolet’ märgi. «See ei mõjutaks meie professionaalset välimust.» Nii väli- kui tavavormil on pikad varrukad ja püksisääred, mis kehakaunistused kataks.

Maaväe pressiohvitser põhjendas seda asjaoluga, et vormis inimeste üle otsustab avalikkus nii nende vormikandmise viisi kui ka isikliku välimuse põhjal.

USA eri väeliikides on püütud see sugust naha kaunistamist piirata juba ammusest ajast. Näiteks 1910. aastal keelati mereväelastele sündsusetud tätoveeringud, nende seas toona väga levinud alasti naiste pildid. Kui kuulujutud selle keelu tulekust madrusteni jõudsid, ruttasid nad tätoveerijate juurde, et nood paljastest naistest rohuseelikus hulatüdrukud, indiaani printsessid ja muidu ontlikumalt riides daamid teeksid.

USA õhuvägi keelas 2011. aastal tätoveeringud, mis katavad rohkem kui veerandi katmata kehapinnast.

Merejalaväes on 2007. aastast keelatud varrukatätoveeringud ja allapoole põlve ulatuvad kehapildid. Pisut rohkem kui aasta hiljem teatati merejalaväelastele, et ohtrate tätoveeringutega võitlejad ei saa kandideerida populaarsetele saatkonnavalvekohtadele ega värbajateks, sest vormi alt paistvad tätoveeringud võivad mõjutada avalikkuse arvamust nendest.

Tätoveeringuajaloolase Anna Friedmani sõnul olid sõduritätoveeringud levinud juba vanade roomlaste ajal. Üksuse tunnusmärgid, lahingustseenid, surnute mälestamine, loetleb ta variante.

Koos tätoveeringute üldise populaarsemaks muutumisega 1990ndail hakkasid ka sõdureid neid endale rohkem tegema. Pew uuringukeskuse hiljutise küsitluse järgi on 40 protsendil 18-29-aastastest ameeriklastest tätoveering. Seda on rohkem kui ühelgi varasemal põlvkonnal.

«Tätoveeringupiirangute juured peituvad selles, et mitte solvata inimesi ja kui tätoveeringuid pole, ei saa need ka kedagi solvata,» selgitas Friedman.

Kentucky osariigis Fort Knoxi maaväebaasi naabruses asuva tätoveerimissalongi omaniku Baldy Carderi sõnul on tung nende juurde alati suurem, kui järjekordne kuulujutt tulevast tätoveeringupiirangust laiali läheb. «Äri on üsna hästi läinud,» iseloomustas ta viimast aega.

Eesti kaitseväelasi tätoveeringute tegemisel siiani piiratud pole. «Kaitseväe sisemäärustik ja vormiriietuse kandmise kord näevad ette, et kaitseväelase välimus peab olema tagasihoidlik ja korrektne, tätoveeringute kandmist eraldi dokumendid ei käsitle ning seni pole tätoveeringud põhjustanud ka probleeme,» kommenteeris kaitseväe teavitusosakonna pressijaoskonna ülem kaptenmajor Ingrid Mühling.

Tagasi üles