Euroopa inimõiguste kohus langetab 21. oktoobril lõpliku otsuse, kas Venemaa viis 1940. aasta Katõni veresauna kohta läbi küllaldase uurimise.
Poola ootab kohtu otsust Katõni veresauna kohta
2007. aastal kohtu poole pöördunud hagejate väitel pole Venemaa Katõni veresaunas elu kaotanud 22 000 Poola vangi tapmist korralikult uurinud. Tegu on osaga aastaid väldanud protsessist kohtusse pöördunud 15 Katõnis tapetu lähedase ja Venemaa vahel, vahendas Poola raadio koduleht.
Moskva on oma süüd tapmistes avalikult tunnistanud, kuid 1990. aastal alanud veresauna ametlik uurimine lõpetati 2004. aastal. Selle kohta kohtu kaudu kompensatsiooni nõudvad poolakad Venemaalt aru nõuavadki.
Mullu kuulutas sama kohus Poola vangide tapmise aegumatuks sõjakuriteoks, leides ka, et Venemaa on kohelnud ebainimlikult kümmet tapetute lähedast, kes kohtusse pöördusid, kuna neile ei võimaldatud juurdepääsu lähedaste surma puudutavale infole.
Ka juhtis kohus tähelepanu sellele, et Venemaa keeldus kohtule esitamast sõjaväeprokuratuuri salastatud dokumendi koopiat, millega otsustati veretöö uurimine 2004. aastal lõpetada.
Kui kohus peaks langetama otsuse Venemaa kahjuks, võidakse uurimist uuesti alustada ning kohus võib kohustada Venemaad maksma tapetute lähedastele kahjutasu.
Kohtuasi puudutab 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Poola idaosas vahistatud ja seejärel Smolenskist 20 kilomeetri kaugusel asuvas Katõni metsas sama aasta aprillis ja mais maha lastud tuhandete Poola ohvitseride ja politseinike saatust. Kokku hukati Katõnis, kuid ka üle kogu maa asuvates NKVD keldrites ning Ukrainas ja Valgevenes ligi 22 000 poolakat.
NSV Liit tunnistas end kuritöös süüdi 1990. aastal, kuid ei kuulutanud toimunut inimsusvastaseks kuriteoks, leides, et selle eest vastutavad ainuisikuliselt NSV Liidu tolleaegsed juhid.
Kuigi Venemaa on edastanud Poolale märkimisväärse osa Katõni veretööd puudutavatest materjalidest, on osa materjale ikka veel salajaseks kuulutatud.