/nginx/o/2013/10/03/2427224t1h4265.jpg)
Eile avaldatud arvamusuuringu tulemuste kohaselt pooldaks 43 protsenti venemaalastest Venemaal kommunismi kehtestamist.
Ligi pool venemaalastest sooviks kommunismi kehtestamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
36 protsenti Venemaa Avaliku Arvamuse Sihtasutuse (FOM) küsitlusele vastanuist pidas kommunismi taaskehtestamist halvaks ideeks, 19 protsenti ei osanud eelistust valida, vahendas uudisteagentuur Interfax.
Samas uuringu järgi peab 59 protsenti venemaalastest kommunismi pigem positiivseks. Näiteks 14 protsenti osalenutest märkis, et sõna «kommunism» seostub neile millegi meeldiva, positiivse ja suurepärasega, 12 protsenti tundis nõukogudeaja vastu nostalgiat.
11 protsenti seostas seda hea ja stabiilse eluga, viis protsenti märkis, et tegu on täitumata unistusega imelisest tulevikust.
Vaid 11 protsenti küsitletuist leidis, et kommunism on jäänud minevikku. Veel seitsmele protsendile vastanuist tekitas sõna «kommunism» vastikust ja seostus negatiivsega.
Kui küsiti osalenud inimestelt seda, mida kommunism nende jaoks tähendab. 23 protsenti vastanuist märkis, et see tähendab õiglasemat ühiskonda, kus kõik on võrdsed ja omand kuulub kõigile. Üheksa protsenti seostas seda konkreetse majandus- ja sotsiaalsüsteemiga, kaheksa protsendi jaoks tähistas see aga praegusest paremat elu.
Kuus protseni kinnitas, et kommunism tähendas nende jaoks head ja stabiilset elu, viis protsenti pidas kommunismi utoopiaks või muinasjutuks.
Ka paluti vastajail välja tuua Nõukogude Liidus valitsenud süsteemi positiivsed ja negatiivsed küljed. 33 protsenti nimetas sotsiaalseid garantiisid ja stabiilsust, 14 protsenti pidas süsteemi õiglaseks ja võrdseks, üheksa protsenti rõhutas seaduslikkust ja distsipliini, seitse protsenti garanteeritud töökohti, veel seitse protsenti leidis, et inimesed olid võrreldes tänapäevaga rohkem abivalmis.
Üheksa protsenti kritiseeris aga õiguste ja vabaduste piiramist, seitse protsenti süüdistas süsteemi inimese individuaalsuse maha surumises, veel seitse protsenti kaubanappuses ja defitsiidis, kuus protsenti nimetas võimu kuritarvitamist ja viis protsenti repressioone.