Rahutused Kõrgõzstanis jõudsid pealinna tänavatele

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politseinikud ja sõjaväelased kähmlesid eile Talasi linnas meeleavaldajatega.
Politseinikud ja sõjaväelased kähmlesid eile Talasi linnas meeleavaldajatega. Foto: SCANPIX

Märulipolitsei kasutas täna Kõrgõzstani pealinnas Biškekis pisargaasi ja välgugranaate, et peatada tuhandeid meeleavaldajaid, kes presidendi residentsi suunas marsivad.


Võimud on teatanud kolme opositsiooniliidri vahistamisest ning neid süüdistatakse «tõsistes kuritegudes», vahendas AFP.

Rahutuste pärast on muret avaldanud Venemaa ja USA. Viimasel on Kõrgõzstanis ka õhuväebaas, mida kasutatakse NATO missiooni jaoks Afganistanis.

Pealtnägijate sõnul ajasid opositsiooni peakorterist presidendi ametiruumide juurde marssivad 3000-5000 protestijat Biškekis autosid ümber ja panid neid põlema. Märulipolitsei üritas rahvamassi laiali ajada õhku pisargaasi tulistades, kuid meeleavaldajad ajasid korrakaitsjad tagasi.

Väidetavalt on protestijad hõivanud mitmeid politseisoomukeid ning lehvitavad nende katustel punaseid Kõrgõzstani lippe ja opositsiooniliikumise sinilippe.

Biškekki kandus vägivald täna päev pärast seda, kui riigi loodeosas asuvas Talasi linnas tungis enam kui tuhandeliikmeline rahvamass politseikordonist läbi ja haaras kontrolli kohaliku valitsushoone üle.

Sajad meeleavaldajad vallutasid täna tormijooksuga ka valitsuse regionaalse peakorteri Narõni linnas, pärast seda kui kohalik kuberner keeldus nendega läbi rääkimast.

Teateid tänavatele tulnud meeleavaldajatest on AFP saanud ka teistest Kõrgõzstani piirkondadest.

Hiina ja Venemaa vahel asuv mägine Kõrgõzstan on üks vaesemaid endisi Nõukogude Liidu riike. Pärast iseseisvumist on seda vaevanud korruptsioon ja pidev ebastabiilsus. Praegused rahutused meenutavad 2005. aasta märtsis puhkenud ülestõusu, misjärel tollane president Askar Akajev kukutati.

Praegust presidenti Kurmanbek Bakijevit süüdistab opositsioon inimõiguste rikkumises, autoritaarsuses ja kehvas majanduspoliitikas, mistõttu avalike teenuste ja kaupade hinnad hiljuti järsult tõusid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles