Eestlane Kõrgõzstanis: kahju, kui edasi antud oskusteave kaotsi läheb

Kõrgõzstani märulipolitsei üritab peatada meeleavaldajate pealetungi.

FOTO: SCANPIX

Kõrgõzstani pealinnas Biškekis Euroopa Liidu projekti raames töötava Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi teaduri Tanel Kerikmäe sõnul oleks kurb, kui täna Biškekis alanud rahutuste tulemusena võibolla osaliselt vahetuva võimu tõttu kaoksid riigiaparaadist ka ametnikud, keda Euroopa Liit on seal viimastel kuudel koolitanud.

Euroopa Liidu projekti «Kohtusüsteemi reform Kõrgõzstanis» põhiseadusliku reformi üksuse juhataja Tanel Kerikmäe rääkis Postimees.ee’le, et adekvaatset ülevaadet olukorrast riigi pealinnas on massiteabevahendite kaudu üsna raske saada.

«Infopilt on suhteliselt kaootiline ning teated ebakindlad ja vastuolulised. Kättesaadavad on küll lääne uudistekanalid nagu CNN ja Euronews, aga neis on väga lakooniline info. Veidi abi on ka kohalikest veebikülgedest.»

«Eks pinget on siin kruvinud mitu päeva, täna lõunal võis kesklinnas tajuda - kujundlikult rääkides - justkui plahvatust, kui järsku tuhanded inimesed tänavatele ilmusid,» kirjeldas Kerikmäe.

Küsimusele, kuidas suhtutakse puhkenud konfliktis välismaalastesse, vastates rõhutas Kerikmäe, et religioonikuuluvus rahutustes osalejaid ei huvita ja välismaalaste diskrimineerimist ei ole täheldatud. «Võibolla see tuleb, kui kohalikud usuliidrid asjasse tõmmatakse.»

Riigis puhkenud rahutuste põhjuseks on lisaks autoritaarse valitsemise, inimõiguste ja sõnavabaduse temaatikale ka hiljuti Kõrgõzstani tabanud järsk hinnatõus.

«Eks tänane öö võib tulla üsna ettearvamatu. Poed pandi juba enne rahutuste algust kinni, suleti alkoholiletid kesklinnas,» rääkis ta.

«Ehk sümboolse tähendusega on see, et otseülekandes võis näha, kuidas Biškeki kesklinnas, kus asub väidetavalt maailma suurim lipp - Kõrgõzstani lipp -, siis selle juures auvalves seisnud kahel sõduril rebiti relvad käest ning aeti nad vahipostilt minema,» kirjeldas Kerikmäe.

«Televisioonis näidati, kuidas opositsiooni liidrid räägivad vajadusest öist marodööritsemist ära hoida, et politseiga koos loodaks midagi rahvamaleva laadset. Kuigi pole otseselt selge, kes kontrollib linnas olukorda, on siiski märke, et soovitakse kokku leppida ja mingid läbirääkimised toimuvad,» oli Kerikmäe lootusrikas.

Isikliku turvalisuse pärast ta ei kartnud. «Mina elan vanas nõukogudeaegses valitsusele kuulunud majas, kus on trellitatud aknad ja muu taoline.»

Kõrgõzstanis põhiseaduse ja kohtusüsteemi reformi alast koolitust jagav Kerikmäe avaldas kahetsust, et kui tõesti võimupööre riigis teoks saab ning nende poolt väljakoolitatud ametnikud riigiaparaadist kaovad, siis võib edasi antud oskusteave sama hästi kui kaduma minna.

«Konstitutsioonikohus küll ilmselt jääb nii või teisiti paika,» arvas ta.

«Oluline on aga, kes saab võimu enda kätte regioonides, kes kuberneridest võimule jäävad,» rõhutas Kerikmäe.

Kuigi Euroopa Komisjon on oma töötajatel soovitanud ajutiselt töö katkestada, siis Kerikmäe sõnul vaagivad nad oma grupiga hommikul olukorda ning otsustavad ühiselt, kas minna tööle või ei.

«Päevavalguse käes on linnas suhteliselt ohutu, eriti autoga liikudes, aga ka tänased suured rahvahulgad põhjustasid linnas väga suuri ummikuid ning liiklemine oli väga keerukas ja aeganõudev,» nentis Kerikmäe.

Märulipolitsei kasutas täna Kõrgõzstani pealinnas Biškekis pisargaasi ja välgugranaate, et peatada tuhandeid valitsusvastaseid meeleavaldajaid. Viimastel andmetel on opositsiooni poolehoidjad võtnud pantvangi mitu poliitikut. AFP teatel on kokkupõrgetes viga saanud tõenäoliselt üle saja inimese, hukkunuid on viimastel andmetel paarkümmend.

Biškekki kandus vägivald täna päev pärast seda, kui riigi loodeosas asuvas Talasi linnas tungis enam kui tuhandeliikmeline rahvamass politseikordonist läbi ja haaras kontrolli kohaliku valitsushoone üle. Praegust presidenti Kurmanbek Bakijevit süüdistab opositsioon inimõiguste rikkumises, autoritaarsuses ja kehvas majanduspoliitikas, mistõttu avalike teenuste ja kaupade hinnad hiljuti järsult tõusid.

Tagasi üles