/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2010/04/08/345522t1h4b76.jpg)
Eesti Välispoliitika Instituudi direktori Andres Kasekambi sõnul oli START-leppeni jõudmine Venemaaga USA presidendile Barack Obamale tegelikult kerge ülesanne.
Kasekamp: START-leppe saavutamine oli kerge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuigi ühest küljest on see suur saavutus, oli see teisalt suhteliselt kerge,» leidis Kasekamp Vikerraadio saates «Uudis+».
«Obama valis teema, milles on võimalik Venemaaga edu saavutada, mingissegi dialoogi astuda,» selgitas Kasekamp.
«Obama väga pragmaatiline ja realistlik, sest START-lepe oli tegelikult kerge, kuigi selle sõlmimine venis, kuid tema peaprobleem on siiski Iraan,» leidis välispoliitika ekspert.
Lepingu sõlmimisele järgnevat Obama kohtumist Kesk- ja Ida-Euroopa riikide juhtidega Prahas selgitas Kasekamp ameeriklaste sooviga oma Euroopa partnereid rahustada. «See kohtumine on ameeriklaste rahustav sõnum idaeurooplastele, see on varemgi tavaks olnud, et kui on leppeid tehtud näiteks Venemaaga.»
«Kohmakas tagantjärgi katse siluda suhteid see veidi on, kuna raketikilbi-ideest loobumise puhul poolakaid ei teavitatud,» meenutas ta.
«Obama saab kokku Kesk- ja Ida-Euroopa juhtidega, kes on rohkem teinud Afganistani suunal, kui nn. Vana Euroopa, pigem ta tänab nende riikide liidreid,» uskus Kasekamp. «Huvitav, et on kutsutud Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni riikide liidrid, aga mitte riigijuhte Euroopa Liidu piiride järgi.»
Venemaa Föderatsiooni president Dmitri Medvedev ja Ameerika Ühendriikide riigipea Barack Obama allkirjastasid Prahas ajaloolise tuumarelvalepingu, mis kärbib kahe riigi tuumaarsenali ligi kolmandiku võrra.