Britte süüdistatakse salalepingus Mahdi armeega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Oliver Tiks
Copy
Basra linnas peeti kevadel lahinguid.
Basra linnas peeti kevadel lahinguid. Foto: Reuters

The Times kirjutas täna, et Briti väekontingent ei läinud sel kevadel Iraagi lõunaosas Basras puhkenud lahingute ajal appi ameeriklastele ja kohalikele julgeolekujõududele salajase kokkuleppe tõttu, mis oli sõlmitud šiiitide mõjuvõimsa relvarühmituse Mahdi armeega.

Suurbritannia juhtiv päevaleht tõdes, et mitu tuhat briti sõdurit olid sunnitud märtsis kõrvalt vaatama, kuidas USA ja Iraagi väed pidasid suures naftatööstuskeskuses terve nädala vältel mässulistega ägedat võitlust, sest nende valitsus oli viimastele lubanud mitte sekkuda, vahendas Reuters.

 Lehe andmetel sõlmiti leping eesmärgiga meelitada sõjakale šiiavaimulikule Moqtada al-Sadrile alluv liikumine tagasi poliitilisse protsessi, mis tähendas aga seda, et ükski riigi sõdur ei tohtinud siseneda Basra linna ilma kaitseminister Des Browne’i isikliku loata.

USA merejalaväe kolonelleitnant Chuck Western, kes nõustab Iraagi armeed, tunnistas väljaandele, et ta ei olnud sellest kuuldes kuigi õnnelik. «Kõik lihtsalt eeldasid, et kuna see kokkulepe sõlmiti, siis keegi enam sisse ei lähe. Lepingu sõlmimine pahade poistega ei ole tavaliselt hea mõte,» nentis ta.

Briti kaitseministeerium seevastu eitas taolise kokkuleppe olemasolu Mahdi armeega. Basra lahingutes mitteosalemist põhjendati seal hoopis mõned kuud varem linnast lahkunud üksuste tagasiviimiseks vajalike plaanide ja struktuuride puudumisega.

Pressiesindaja rõhutas ka seda, et operatsiooni koodnimega «Charge of the Knights» (rüütlite rünnak) planeerisid, juhtisid ja viisid ellu iraaklased ise. The Times viitas aga ühele kõrgele kaitseametnikule, kelle sõnul määris võitlusest hoidumine tõsiselt brittide mainet Iraagis.

 

Tagasi üles