USA peatas lennud Kõrgõzstani väebaasist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Oliver Tiks
Copy
Allika sõnul on nõunike seas USA merejalaväelasi
Allika sõnul on nõunike seas USA merejalaväelasi Foto: NYT / Scanpix

Kõrgõzstani põhjaosas asuva pealinna Biškeki lähedal USA relvajõudude käsutuses oleva Manassi õhuväebaasi juhtkond otsustas riigis valitseva pingelise olukorra tõttu ajutiselt peatada sõdurite lennutamise sealt Afganistani sõjatsooni.


USA relvajõudude regionaalsest staabist teatati, et vägesid toimetatakse selle asemel Afganistani ja sealt ära läbi Kuveidi baasi, vahendas AFP.

Manassi baasi transpordilennud taastatakse kohe, kui Kõrgõzstani sisepoliitiline olukord seda võimaldab. Esialgu on transpordilennud peatatud 72 tunniks. Teiste sõjaliste lendude osas tehakse otsuseid juhtumihaaval. Tankerlennukid jätkavad lennuraja kasutamist.

USA sealne baas on üliolulise tähtsusega Afganistanis võitlevatele NATO vägedele - ainuüksi märtsis liikus selle kaudu sõjatsooni umbes 50 000 sõdurit. Kuid baasi rendileping saab juba juulis taas läbi.

AFP sai ühelt anonüümseks jääda soovinud kaitseametnikult teada, et komandörid otsustasid lennud peatada pärast seda, kui lennuvälja tsiviilosa juures märgati soomustatud sõidukeid. Esialgu on selle juhtumi asjaolud veel segased ning Manassi kohalike võimuesindajatega ameeriklaste sõnul pingeid pole.

Kõrgõzstanis on väebaas ka Venemaa relvajõududel. USA sõjaline kohalolek selles riigis on vaatlejate arvates Moskvale olnud pikemat aega pinnuks silmas. Kõrgõzstanis võimult tõugatud president Kurmanbek Bakijev väidab, et soovis mõlemat baasi sulgeda.

Biškek ähvardas ameeriklaste baasi kinni panna juba eelmisel aastal, kuid USA nõustus seejärel maksma Manassi lennuvälja edasise kasutamise eest varasemaga võrreldes kolmekordset hinda.

Venemaa oli aga eelnevalt lubanud Kõrgõzstanile rohkem kui kahe miljardi dollari suurust laenu, mille taga nähti eeskätt just soovi näha ameeriklasi sellest Kesk-Aasia riigist lahkumas.

Tagasi üles