/nginx/o/2010/04/14/348908t1h60c5.jpg)
Saksa kantsler Angela Merkeli välispoliitika ja julgeoleku nõuniku sõnul võiksid Baltimaad koos Venemaaga koostada ühise ajalooõpiku, kuna see oleks selge märk Moskva valmidusest liikuda Euroopasse.
Merkeli nõunik pooldab Balti-Vene ühist ajalooõpikut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui me sellist ajalooraamatut näeme, oleme oma eesmärgi täitnud,» vahendas
Christoph Heusgeni sõnu möödunud reedel Prahas toimunud konverentsil «Venemaa Euroopas: partnerid või vastased».
Heusgeni arvates suurendaks säärane õpik, kus sisalduksid kõrvuti erinevad seisukohad Eesti, Läti ja Leedu ajaloost ja nende suhetest Venemaaga, märgatavalt usaldust Moskva ja Euroopa Liidu riikide vahel. Nõunik tõi näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa ühise ajalooõpiku, mis on aidanud parandada suhteid kahe kunagise vaenlase vahel.
Nii Heusgen kui samuti konverentsil kõnelenud Venemaa välis- ja kaitsepoliitika nõukogu esimees Sergei Karaganov olid ühel meelel, et paljuski nagu Saksamaa langes Euroopas pärast Esimest maailmasõda põlu alla, olid läänemeelsed venelased pärast külma sõja lõppu sügavalt pettunud, et Euroopas neid enam võrdsete partneritena ei koheldud.
See omakorda võimaldas KGB endistel töötajatel Venemaal võimu haarata ning riigi arengut pärssida, ütlesid esinejad.