/nginx/o/2008/08/06/62972t1h0ba2.jpg)
Jaapanis möödub 63 aastat maailma esimesest tuumarünnakust, kui USA heitis 6. augustil 1945. aastal tuumapommi Jaapani linnale Hiroshimale.
Jaapanis meenutatakse Hiroshima tuumakatastroofi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohaliku aja järgi täpselt kell 8.15 mälestati tuumarünnakus hukkunuid leinaseisakuga, sest just sel hetkel heitis Enola Gayks kutsutav pommitaja B-29 aatompommi Hiroshima linnale, vahendas
.
USA aatompomm «Väike poiss» tappis rohkem kui 140 000 inimest, kuid täpselt hukkunute arvu on raske kindlaks teha, sest kümned tuhanded inimesed hukkusid hiljem radiatsiooni põhjustatud tervisehädadesse. Isegi praegu esineb juhtumeid, kus inimesed haigestuvad aastaid pärast kiirgusdoosi saamist halvaloomulistesse kasvajatesse.
Kolm päeva hiljem visati plutooniumipomm hüüdnimega «Paks mees» Nagasakile, mille plahvatuses hukkus 80 000 inimest. Jaapani kaks linna hävitanud pommid viisid Jaapani alistumisele Teises maailmasõjas, sest 14. augustil kirjutas Jaapani esindaja alla kapitulatsiooniaktile.
Ligi 50 000 inimest kogunes täna Hiroshimas toimunud mälestustseremooniale, millest võtsid osa ka paljude riikide diplomaatilise korpuse esindajad. Japantoday.com teatel võttis üritusest esmakordselt osa ka Hiina.
Jaapani peaminister Shinzo Abe rõhutas riigi tuumavabaduse põhimõtet, mille kohaselt on riik alates Teisest maailmasõjast olnud tuumarelvastuse piiramise ja relvastuskontrolli poolt. Pärast Teist maailmasõda ameeriklaste poolt kirjutatud põhiseadus seab riigile olulised piirangud riigikaitse ja julgeolekuküsimustes.
Üha rohkem on Jaapanis hakatud rääkima põhiseaduse muutmisest, et võtta aktiivsemalt osa rahvusvahelise julgeoleku ja globaalse stabiilsuse tagamisest. Samuti ärritab Jaapanit Korea Rahvademokraatliku vabariigi tuumaprogramm, mis seab Jaapani tuumaraketirünnaku haardeulatusse.
«Vanematel kui 70-aastastel ameeriklastel on siiani vastakad tunded Jaapani suhtes ja nad ei soovi kuulda, nagu oleks Jaapan olnud sõjas ohver,» ütles Steven Leeper, kes on esimene välismaalane, kes juhib Jaapani tuumavastast kodanikeorganisatsiooni Hiroshima Peace Culture Foundation. Kodanikeorganisatsioon on välja töötanud ambitsioonika dokumendi, mis keelustaks tuumarelvad kogu maailmas.
Ka Hiroshima linnapea Tadatoshi Akiba kutsus maailma tuumariike oma arsenalist loobuma ja avaldas lootust, et järgmine USA president teeb jõupingutusi tuumarelvade keelustamiseks, vahendas AFP. Eelmisel aastal ÜRO-le esitatud kava toetab Akiba sõnul 170 riiki, kuid USA pole sellele oma nõusolekut andnud.