/nginx/o/2008/08/06/62995t1h3375.jpg)
Briti teadlased kinnitavad, et nad on valmis teinud detailse kaardi, kus on ära toodud vaidlusalused piirkonnad põhjapooluse ümber, mis võivad tulevikus tuua kaasa uued piiritülid Arktikas.
Arktika tüliõunad kanti kaardile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Durhami ülikoolis koostatud potentsiaalsete tülikollete kaart baseerub nii ajaloolistel kui ka tänapäeva vaidlustel territooriumide kuuluvuse üle, vahendas BBC News.
Teadlased loodavad anda sellega rohkem infot poliitikutele ja strateegiate kujundajatele, sest seni on paljud seni väljaöeldud seisukohad olnud segased ning kaardid liiga lihtsustatud.
«Me püüdsime näidata kõiki teadaolevaid taotlusi, kokkulepitud piire ning ka seda, mida varem kaartidel pole olnud – piirkondi, mida võivad taotleda Kanada, Taani ja USA,» selgitas projekti juht Martin Pratt.
Arktika hõivamise põhiajendiks on riikide soov tagada oma energiajulgeolekut, samuti asjaolu, et Põhja-Jäämeri sulab suviti üha enam, muutes tulevikus võimalikuks maavarade kaevandamise põhjapoolsemates regioonides.
Mereäärsetel riikidel on õigus majandada alasid, mis jäävad kuni 200 meremiili kaugusele rannikujoonest, kuid uuel kaardil on arvestatud ka sellega, et tänu veealustele mandrilavadele võivad osad riigid nihutada seda piiri 350 meremiili kaugusele.
Arktika riikidel pole jäänud enam palju aega oma taotluste esitamiseks seni hõivamata merealadele, sest ÜRO mereõiguse konventsiooni aegumise järel kuulutatakse kõik määratlemata piirkonnad kohu inimkonna omandiks, mida hakkab valitsema rahvusvaheline amet.
Venemaa ärritas alles mullu maailma suure meediakära saatel korraldatud ekspeditsiooniga, mille käigus istutati oma lipp põhjapooluse merepõhja, demonstreerides sellega ambitsiooni suurele osale sellest piirkonnast.